Kasvuhoonegaaside heite vähendamise võimalusi tuleb otsida kõigis sektorites ning kokkuvõttes peame siin leidma tasakaalukoha, sel moel et leevendaksime kliimamuutusi, säiliks ettevõtete konkurentsivõime ja tagatud oleks toidujulgeolek. Nii saab lühidalt kokku võtta riigi vastuskirja 11 organisatsiooni pöördumisele, kus nad leidsid, et maakasutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) eesmärkide täitmine käib Eestile üle jõu ning paneb löögi alla ettevõtluse maakohtades.

„LULUCFi sektori sees saavad kasvuhoonegaaside heite vähendamisse ning sidumise suurendamisse panustada nii metsandus, turbatööstus kui ka põllumajandus,“ märkis vastuskirjale alla kirjutanud keskkonnaminister Madis Kallas. „Eesti on läbirääkimistel saavutanud ka mitmed paindlikkused ja leevendused. Peagi kokku lepitavate eesmärkide täitmisel saame kõikide sektorite peale kokku leida Eestile kõige kulutõhusamad ja mõistlikumad viisid kliimaneutraalsuse poole liikumisel.“

Minister rõhutas, et see lahendus peab olema optimaalne, hoidmaks võimalikult palju ettevõtlust ning sellega ka töökohti maal. „Aga majanduse muutumine on vältimatu,“ nentis ta.

Vastuskirjale samuti allkirja andnud maaeluminister Urmas Kruuse ütles, et kliimaeesmärkide täimisel tuleb silmas pidada põllumajanduse konkurentsivõimet ja toidujulgeoleku säilitamist. „Samas tuleb rakendada taastava põllumajanduse, märgalaviljeluse ja maaharimispraktikaid, mis suurendavad süsiniku sidumist mullas, ning uurida, kuidas praktikate muutus saab aidata kaasa põllumajandussektori konkurentsivõimele,“ tõdes ta.

Madis Kallas selgitas, et Keskkonnaministeerium on praegu koondamas ülevaadet uutest võimalikest tegevustest ja lisameetmetest, mis toetaksid Eesti kliimaeesmärkide saavutamist. See ülevaade puudutab lisaks LULUCFi sektoritele ka mitmeid teisi sektoreid, milles Eestil on siduvad eesmärgid.

Vastuskirjas 11 organisatsioonile selgitasid ministrid ka seda, et Eestile 2030. aastaks seatud LULUCFi eesmärk arvutati kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele ühtsel viisil, võttes arvesse ajaloolisi heitkoguseid ning majandatava maa pindala, ning seega ei ole see Eesti suhtes ebaõiglane. Uued eesmärgid ei ole veel lõplikult kokku lepitud, neid arutatakse veel kolmepoolsetel läbirääkimistel Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel.

Eestile seatava eesmärgi järgi tuleb LULUCFi sektoris 2030. aastaks tagada, et süsiniku sidumine ületab heidet ligi 2,5 miljoni tonni võrra.

Ühispöördumise LULUCFi eesmärkide kohta saatsid 11. oktoobril valitsusele Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Erametsaliit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Taastuvenergia Koda ja Eesti Turbaliit.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta