Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas täna käskkirja, millega algab Nabala looduskaitseala moodustamine.

„Nabala piirkonna looduslikult väärtuslikud alad, allikad ja tundlik veerežiim, kaitsealuste ja ohustatud lindude ja taimede elupaigad - need on põhjused, miks see piirkond kaitset vajab," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

„Ühegi looduskaitseala loomise otsust ei tehta kergekäeliselt. Ettepanek Nabala kaitseala tegemiseks esitati juba 2010. aastal. Pärast seda oleme läbi viinud mitu põhjalikku uuringut ja tellinud ka eraldi ekspertiisi, mille järeldused on Nabala-Tuhala kaitseala loomise ettepanekut toetanud.“

Moodustatav looduskaitseala asub Harju maakonnas Kiili vallas, Saku vallas, Kose vallas ning Rapla maakonnas Kohila vallas. Kavandatava kaitseala pindala on 4650 hektarit. See ala on küll väiksem kui algselt planeeritud, kuid inventeerimise käigus leiti, et pole mõtet kaitse alla võtta näiteks raiesmikke, kus on toimunud lageraie.

Käesoleva aasta lõpul valminud ekspertiisis kinnitab professor Kalev Sepa juhitud töögrupp, et Nabala piirkonna kaitse alla võtmiseks on eeldused olemas. Nabala piirkonna väärtusteks on eelkõige sealne tundlik veerežiim, kaitsealused ja haruldased taime-, looma- ja linnuliikide elupaigad, allikad ja allikalised alad. Kaitsealuseid liike on Nabala alal 53.

Alal tervikuna on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel, kuid olemas olevad haraliasuvad kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad ei taga alal leiduvatele loodusväärtustele terviklikku kaitset.

Lisaks looduslikule väärtusele on paik oluline ka ajalooliselt ja kultuuriliselt. Seal asub 4 muistset asulakohta, 18 kultusekivi, 12 kivikalmet, 3 muinaspõldu ja 3 pelgupaika; samuti Tuhala nõiakaev.

Uus moodustatav kaitseala on looduskaitseala, sest hoiuala ei võimalda mitme erineva rangusega vööndi moodustamist ja vajalike piirangute rakendamist (nt. jahi ja metsatööde reguleerimine). Püsielupaigana saab aga kaitsta vaid konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi nagu Nabala.

Praeguse kava järgi on inimestel lubatud kogu kaitseala külastada, seal marju ja seeni korjata ning kala püüda. Erandiks on Sõmeru ja Pahkla sihtkaitsevöönd 15. veebruarist 31. augustini ja Heinasoo sihtkaitsevöönd väljaspool jõge ja jõe kallasrada 15. aprillist kuni 14. juulini.

Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul kohtades, mis on selleks ette valmistatud ja tähistatud. Jahipidamine on kaitsealal lubatud, välja arvatud Sõmeru ja Pahkla sihtkaitsevööndis 15. märtsist kuni 31. augustini.

Kõik selles piirkonnas asuvad maavarad arvatakse kaitseala moodustamise järgselt passiivseks ning neile kaevandamislubasid ei väljastata. Kaitseala moodustamise algatamise otsusele järgneb kaitse-eeskirja eelnõu ja piiride avalikustamise protsess, mille käigus räägitakse läbi ka kavandatavale kaitsealale jäävate maaomanike ja teiste osapooltega.

Kaitseala piiridesse jäävad ka poleemikat põhjustanud neli karjääriala. Antud karjäärides kaevandamist toimuma ei hakka. Keit Pentus - Rosimannuse sõnul jätkub Harjumaal praeguse seisuga kaevandamiseks varusid veel 19. aastaks. Kaevandamiseks sobilikke kohti on Harjumaal muudes piirkondades ja teistes maakondades piisavalt.

Uue kaitseala loomisel kaasatakse kõiki maaomanikke ja asjast huvitatuid. Protsess võtab Keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeli sõnul loodetavasti aega umbes ühe aasta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta