Keskkonnaminister algatas riigi 2022.–2028. aasta jäätmekava koostamise. Seejuures korraldatakse ka jäätmekava keskkonnamõju strateegiline hindamine, millega selgitatakse välja kava võimalikud soodsad ja mittesoodsaid mõjud majandusele, inimesele ja looduskeskkonnale.

  • Jäätmed
  • 15. märts 2021
  • Foto: Prügiautod Kuressaares. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

„Uus jäätmekava saab tuginema kõige värskematele jäätmeuuringutele,“ ütles keskkonnaminister Tõnis Mölder. „Tänu sellele annab kava adekvaatse pildi hetkeolukorrast ning ühtlasi kõige paremad tööriistad jäätmemajanduse korrastamiseks.“ Minister rõhutas, et uue jäätmekava koostamise võtmekoht on ekspertide ja huvigruppide kaasamine.

Olgugi, et ametlikult algas kava koostamine täna, on riigi uue jäätmekava koostamise ettevalmistused käinud juba mõnda aega. Näiteks on valminud riigi 2014.–2020. aasta jäätmekava täitmise aruanne ning juba on käimas ka mitmed olulised jäätmevaldkonda puudutavad uuringud, mis jõuavad tulemusteni juba tänavu ning mida saab kasutada riigi uue jäätmekava koostamisel. Praeguseks on valminud juba näiteks mereprügi vähendamise kava ja toidujäätmete tekke vältimise kava.

Eesti 2014.–2020. aasta jäätmekava keskendus jäätmetekke vähendamisele ja jäätmete ringlusse suunamisele, mis peab ka tulevikus olema eelistatuim taaskasutuse viis. Olmejäätmete ringlusse võtt on kindlasti lähiaastate suurim väljakutse, sest 50% suuruse sihttaseme saavutamisest oleme veel kaugel – 2018. aastal oli see 31%. „Põhjuseks võib pidada inimeste vähest teadlikkust jäätmete liigiti kogumisest, selle tegevuse ebamugavat või puudulikku taristut ning kahtlemata ka ebapiisavaid ringlusse võtu võimalusi nii riigis kui ka kogu regioonis,“ nentis keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. „Probleem on ka selles, et endiselt lastakse turule tooteid ja pakendeid, mida on väga keeruline või isegi võimatu ringlusesse suunata.“

Uue jäätmekava keskmes hakkab olema ringmajanduse edendamine – kestlik tootmine ja tarbimine, jäätmetekke vältimine, korduskasutuse edendamine ning ohutu materjaliringlus. Selge on see, et jäätmed kuhugi ei kao ning jäätmete käitlemiseks tuleb leida uusi ja innovaatilisi lahendusi, et liikuda suurema ringlussevõtu poole.

Riigikontroll on äsja palunud ka Keskkonnaministeeriumi seisukohta jäätmete sisseveo küsimuses. See teema kajastub ka jäätmekavas, mille kohaselt on oluline eelisjärjekorras käidelda Eestis tekkinud segaolmejäätmeid. Sel põhjusel kontrollitakse riigi tasandil jäätmete sissevedu ja on näiteks seatud ka kokkuleppeline piirang jäätmete sisseveole Iru jäätmepõletusjaama. Uues jäätmekavas ei ole kavatsust seda rõhuasetust muuta ning vajadusel oleme valmis kaaluma ka jäätmete sisseveo lisapiiranguid.

Kindlasti kavatseme jätkata toetuste suunamist ringmajanduse ja jäätmete valdkonda. 2014.–2020. aastal suunati jäätmevaldkonda Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu ligi 29 miljonit eurot. Toetatud on näiteks ohtlike jäätmete kogumist, vanade ehitiste lammutamist ja jäätmejaamade rajamist, samuti tööstusjäätmete ja poolkoksiprügilate järelseiret ja -hooldust ning erinevaid uuringuid. Veel on toetatud nii klaasijäätmete kui ka biojäätmete käitlemise võimekuse parandamist. Lisaks on nn kliimarahast toetatud kohalike omavalitsuste jäätmemajandust. Jäätmekava täitmiseks on planeeritud enam kui 50 miljonit EL fondide rahastust.