Keskkonnaminister Siim Kiisler lubas täna kohtumisel mittetulundusühingu Eesti Metsa Abiks (EMA) esindajatega, et ministeerium alustab peagi uue metsanduse arengukava ettevalmistamist ning sarnaselt varasemate arengukavade koostamisega kaasab arutellu ka keskkonnaorganisatsioonid ja avalikkuse. Samas kutsus minister EMA esindajaid üles olema konstruktiivsed ja arvestama ka teiste huvirühmade seisukohtadega.

"Eestis on üle 100 000 metsaomaniku," sõnas Kiisler. "Mets on meie ühine vara, me saame seda kaitsta ainult üheskoos ja selleks peame me tegema koostööd, mitte üksteist süüdistama ja umbusaldama."

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks metsanduse arengukava täitmise aruande, mille kohaselt on Eestis metsa pindala, tagavara ja juurdekasv viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud. Kui keskmine raiemaht on viimasel viiel aastal olnud ligi 10 miljonit m3  aastas, siis juurdekasv on samal ajal olnud oluliselt suurem – ligi 16 miljonit m3 aastas (majandusmetsades ligi 14 miljonit m3 aastas). Seetõttu on metsa tagavara ainuüksi viimase 8 aasta jooksul kasvanud umbes kümnendiku võrra.

"Keskkonnaministrina võin ma kinnitada," ütles Kiisler, "et Eestis on praegu sama palju metsa kui 300 aastat tagasi, 17-18. sajandil, kui siin elas mitu korda vähem inimesi kui praegu ja puude langetamiseks ei kasutatud isegi veel mitte saagi."

Praegu on ligi veerand Eesti metsast riikliku kaitse all ja sellest omakorda umbes pool on range kaitse all. Kui 2011. aastal oli rangelt kaitstavaid metsi kokku 208 000 hektarit, siis praeguseks on neid juba 277 000 hektarit ja lähiajal on plaanis range kaitse alla võtta veel 30 000 hektarit metsa. Sellega ületatakse metsanduse arengukavas ette nähtud eesmärk ligi 100 000 hektariga.

Kohtumisel EMA esindajatega arutati ka Est-For Investi kavatsust ehitada Eestisse moodne puidutehas.

Keskkonnaminister lubas, et kui kunagi tulevikus hakatakse selle tehase keskkonnamõjusid hindama, siis tehakse seda rangelt seaduse nõudeid järgides. Minister selgitas, et praegu pole tulevasele tehasele isegi veel asukohta valima hakatud, seetõttu pole veel alustatud ka keskkonnamõju hinnangu koostamist.

"Me peaksime üheskoos arutama, kuidas teha keskkonda kahjustamata suuri investeeringuid nii, et sellest tõuseks tulu kogu meie rahvale ja riigile," sõnas Kiisler. "Kõigepealt peavad aga meie teadlased ühe laua teha istuma ja kokku leppima need arvud, millest metsa pindala, juurdekasvu ja tagavara hindamisel lähtuda."

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta