ÜRO keskendub järgmisel keskkonnaassambleel innovatsioonile, mis aitab lahendada keskkonnaprobleeme ning muuta tootmist ja tarbimist säästlikumaks. Eile Nairobis kinnitatud teemavalikuga  laiendas ÜRO keskkonnaassamblee president, keskkonnaminister Siim Kiisler Eesti Euroopa Liidu Nõukogu  eesistumise ühe prioriteedi ülemaailmseks.

“Alates tänasest teeme kõik selleks, et tutvustada uusi võimalusi keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Kui senistest ja juba teada-tuntud pingutustest jääb vajaka, siis tuleb appi võtta innovatsioon,” ütles Kiisler. Ta lisas, et liikmesriikide vahel konsensuse leidmiseks oli omajagu tööd ning tõi esile Aafrika riikide aktiivsust läbirääkimistes. "Arutelud olid ägedad, kuid õnneks ei loo ükski 193-st riigist illusioone, et keskkonnaprobleemid kaovad niisama lihtsalt. Samuti tõdevad kõik, et praegustest ponnistustest keskkonnaseisundi parandamiseks on vähe. Muuta tuleb seda, kuidas me toodame ning tarbime, kasutades vähem loodusvarasid, vähendades kulusid ja minimeerides seeläbi keskkonnamõju.”

Teemakohased näite tõi ÜRO keskkonnaassamblee president  Euroopast, tutvustades Euroopa Liidu 25-aastaseks saavat ökomärgist.  “Märgise abil saavad tootjad näidata, et võtavad keskkonda arvesse ja tarbijad  teha targemaid valikuid. See on üks sellistest innovaatilistest lahendustest, millesarnaseid võiksid rakendada kõik riigid.”

Teise näite tõi Kiisler ÜRO keskkonnaassamblee eesistujariigist Eestist. “Meie keskkonnaministeerium on juba üle aasta andnud kohalikele tööstusettevõtetele toetust selleks, et nad tõhustaksid tootmises ressursikasutust ning saaksid seeläbi ka majanduslikku kasu.”

Ökoinnovaatilised on need uuenduslikud lahendused, mis arvestavad  samal ajal keskkonnamõjudega. Nii ollakse tootmises ja tarbimises efektiivsed ning säästetakse samal ajal ressursse. Ökoinnovatsioon oli üks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eeistumise prioriteete, seega jätkab Eesti teema arendamist globaalselt. "Valitud teema annab suurepärase võimaluse tutvustada meie kohalikke lahendusi ülejäänud maailmale ning soodustab riikidevahelist koostööd," ütles Kiisler.

Fakte

•2017. aastal kasutati maailmas 90 miljardit tonni ressursse, mida on üle kolme korra enam kui 1970. aastal. Prognoositakse, et sekkumiseta võib see aastaks 2050 kahekordistuda.
•Kõrgema sissetulekuga riikides tarbitakse inimese kohta 10 korda rohkem kui madala sissetulekuga riikides.
•Ligi 19 miljonit inimest sureb igal aastal enneaegselt keskkonna ja infrastruktuuriga seotud riskide tagajärgedel, mis on tingitud sellest, kuidas me kasutame ressursse tootmises ja tarbimises.
•Maailma innovatsiooniindeksi tabelis oli Eesti 2017. aastal 127 riigi seas 25. kohal.

ÜRO keskkonnaassambleest

ÜRO keskkonnaassamblee (UNEA) on ÜRO üksus, mis tegutseb ÜRO Peaassamblee juures. Assamblee peamine eesmärk on integreerida keskkonnakaalutlused paremini ÜRO otsustesse. UNEA on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste üle otsustav organ, mis koguneb Nairobis.

Keskkonnaassamblee presidendina vastutab Kiisler strateegiliste ja poliitiliselt oluliste keskkonnaotsuste ettevalmistamise eest. Samuti juhib ÜRO keskkonnaassamblee president 2019. aasta märtsis toimuvat kõrgetasemelist kohtumist.

Samuti on assamblee presidendi ülesanne  leida teema, mis kõnetaks kõiki ÜRO 193 riiki. Eelmisel assambleel oli selleks reostus ning selle peatamine. Just tollel assambleel valiti Eesti keskkonnaminister uueks presidendiks. Sellega sai temast esimene ÜRO keskkonnaüksust juhtiv eestlane.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta