New Yorkis ÜRO kliima tippkohtumisel liitus Eesti hea tahte algatusega, millega andis lubaduse tagada oma riigi elanike tervisele ohutum õhukvaliteet.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on Eesti õhk küll üldiselt väga hea ja teatud piirkondades hea, kuid ometi on veel palju võimalusi, kuidas meid ümbritsevat elukeskkonda puhtamaks muuta. „Muret teevad transpordist, põllumajandusest ning kohtküttest pärinevad saasteained. Oleme koostanud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030“, kuidas järgmise kümne aastaga olukorda parandada,“ lausus minister.

Allkirjastatud ÜRO algatus juhib tähelepanu ka sellele, et kuigi kliimamuutustega tegelemine on tõusnud paljudes riikides prioriteetseks, peaks see toimuma koos õhukvaliteedi parandamisega.

Õhusaaste on tänapäeval suurim keskkonnarisk inimese tervisele, olles üheks oluliseks vähki tekitavaks teguriks. Kõige kahjulikumaks õhu saasteaineks peetakse peenosakesi, mille allikateks on peamiselt sõidukite heitgaasid ning katlamajade (sh kohtküte) ja tööstusettevõtete põlemisprotsessid. Eestis peaks 2030. aastaks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi elluviimise kohaselt transpordisektori eriti peente osakeste heide kahanema ligi 45%.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta