5. septembril toimub Tallinnas kõrgetasemeline ÜRO keskkonnafoorum „The Earth Innovation Forum“, mida ÜRO keskkonnaassamblee presidendina võõrustab Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler. Sellise esindatuse ja rahvusvahelise osalusega keskkonnakonverentsi ei ole Eestis varem olnud.

Seda, mida ja kui palju meie keskkonnas parandada on, räägib ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor Erik Solheim. Innovaatilistest keskkonda parandavatest lahendustest kui järgmise assamblee teemast räägib ÜRO keskkonnaassamblee president, keskkonnaminister Siim Kiisler. Euroopa Liidu keskkonnaprioriteete tutvustab Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoriaadi juht Daniel Calleja Crespo.

Eestil on hetkel enneolematu roll kogu maailma keskkonnaotsuste kujundamisel, samuti ka suurepärane võimalus olla oma innovaatiliste lahendustega teistele riikidele teejuhiks. Foorumil räägivad juhtivad ettevõtjad nii meilt kui mujalt, missugused innovaatilised lahendused on maailmas meie (elu)keskkonna seisundi parandamiseks juba olemas. Kuulame mitmeid kogemuslugusid, kuidas nonde rakendamine on mõjutanud/mõjutamas meie keskkonda.

Kohale on kutsutud kõnelejad Euroopast ja ÜRO Keskkonnaprogrammist, kaasatud rahvusvahelised keskkonnavaldkonna organisatsioonid, innovaatilised ettevõtted ja huvirühmad. Nimetades vaid mõnda, võtavad sõna IBM, Philips Lighting, Smartminds Enterprise and Earth Ledger, European Space Agency, Plast’if jt.

Päevakava on mitmekesine ja kujundatud koostöös ÜRO Keskkonnaprogrammiga. korraldatud. 45 minutiga annavad maailma regioonide ja ÜRO poliitiliste gruppide esindajad kohe konverentsi alguses ülevaate kogu maailma keskkonnaolukorrast. Siis on järg nii Eesti kui ka muu maailma konkreetsete edulugude käes.

Foorumi EXPO-alal tutvustavad oma teenuseid/tooteid Advanced Sports Installations,  Cityntel, Skeleton Technologies, e-Pavement, eKUK jt.

Konverentsi päevakavaga saab tutvuda ja osaluse registreerida kodulehel www.earthinnovationforum.eu

Konverentsile järgneb ÜRO keskkonnaassamblee büroo ja ÜRO Keskkonnaprogrammi alaliste esindajate komitee büroo liikmete töökoosolek, mida juhib ÜRO keskkonnaassamblee president Siim Kiisler. Selle töise koosoleku peaeesmärk on kinnitada maailma keskkonnaministrite deklaratsiooni kavand järgmiseks keskkonnaassambleeks. Tolle on ette valmistanud keskkonnaassamblee eesistujana Eesti, kes on sinna sisse pannud kolm prioriteeti:

ülemaailmne keskkonnaandmestik peab olema usaldusväärne ja kõigile kättesaadav;
loodusressursside kasutamine peab muutuma säästlikuks ja efektiivseks;
inimesi tuleb rohkem kaasata keskkonnaküsimustesse ja julgustada neid uudseid lahendusi välja pakkuma.
Näiteks teeb keskkonnaminister Siim Kiisler deklaratsiooni kavandis ettepaneku töötada välja ülemaailmne ühtne standard, kuidas koguda ja avalikustada keskkonnaandmeid. Samuti teeb Kiisler seal teistele keskkonnaministritele ettepaneku võtta kasutusele n-ö tootepass, mis sisaldaks infot, kui jätkusuutlik üks või teine toode on.

Taust

Alates 6. detsembrist 2017. a kuni 2019. a märtsini on Eesti maailma rahvusvaheliste keskkonnasuundade eestvedaja. ÜRO keskkonnaassamblee presidendina juhib Eesti keskkonnaminister Siim Kiisler ÜRO IV keskkonnaassamblee ettevalmistusi, globaalse keskkonnaministrite deklaratsiooni kujundamist ja läbirääkimisi. Samuti esindab Kiisler maailma keskkonnavaldkonda poliitiliselt kõrgetasemelistel kohtumistel. Eesti jaoks on see aasta võimalus edukalt juhtida ühte ÜRO globaalset vastutusvaldkonda ning näidata end tasakaaluka, ettevaatava ja lahendustele orienteeritud riigina. Selleks tuleb aktiivselt võtta juhtroll nii Eesti-siseselt kui globaalsel areenil keskkonnaküsimuste eestvedajana.

Eesti juhtimisel toimus ka uue, 2019. aasta märtsis toimuva keskkonnaassamblee teema valimine. Et kolmanda keskkonnaassamblee teemaks oli saastatus, siis 2019. aasta assambleel astutakse samm kaugemale ja võetakse ette saastatuse allikas, milleks on loodusressursside kasutamine tootmises ja tarbimises. Uuenduslikud lahendused, mis arvestavad  samal ajal keskkonnamõjudega, on teada ka kui ökoinnovaatilised lahendused. Nii ollakse tootmises ja tarbimises efektiivsed ning säästetakse samal ajal ressursse. Ökoinnovatsioon oli üks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eeistumise prioriteete, seega jätkab Eesti teema arendamist globaalselt. Valitud teema annab suurepärase võimaluse tutvustada meie kohalikke lahendusi ülejäänud maailmale ning soodustab riikidevahelist koostööd.

Just seda kõike ka kõnealusel foorumil tehakse. Esindatud on need, kes vastutavad keskkonnapoliitiliste otsuste eest, kui ka need, kes on tehnoloogia juba keskkonna heaks teenima pannud. Vestlusringides jagatud kogemustest ja ideedest sünnivad uued lahendused, ühistest seisukohtadest aga riikide tasandil otsused.

Fakte

•2017. aastal kasutati maailmas 90 miljardit tonni ressursse, mida on üle kolme korra enam kui 1970. aastal. Prognoositakse, et sekkumiseta võib see aastaks 2050 kahekordistuda.
•Kõrgema sissetulekuga riikides tarbitakse inimese kohta 10 korda rohkem kui madala sissetulekuga riikides.
•Ligi 19 miljonit inimest sureb igal aastal enneaegselt keskkonna ja infrastruktuuriga seotud riskide tagajärgedel, mis on tingitud sellest, kuidas me kasutame ressursse tootmises ja tarbimises.
•Maailma innovatsiooniindeksi tabelis oli Eesti 2017. aastal 127 riigi seas 25. kohal.

ÜRO keskkonnaassambleest

ÜRO keskkonnaassamblee (UNEA) on ÜRO üksus, mis tegutseb ÜRO Peaassamblee juures. Assamblee peamine eesmärk on integreerida keskkonnakaalutlused paremini ÜRO otsustesse. UNEA on kõrgeim maailma keskkonnaküsimuste üle otsustav organ, mis koguneb Nairobis.

Keskkonnaassamblee presidendina vastutab Siim Kiisler strateegiliste ja poliitiliselt oluliste keskkonnaotsuste ettevalmistamise eest. Samuti juhib ÜRO keskkonnaassamblee president 2019. aasta märtsis toimuvat kõrgetasemelist kohtumist.

Samuti on assamblee presidendi ülesanne  leida teema, mis kõnetaks kõiki ÜRO 193 riiki. Eelmisel assambleel oli selleks reostus ning selle peatamine. Just tollel assambleel valiti Eesti keskkonnaminister uueks presidendiks. Sellega sai temast esimene ÜRO keskkonnaüksust juhtiv eestlane.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta