Põuad ja toiduainete kõrged hinnad on viimaste aastate jooksul kriisi süvendanud, kirjutab Portal del Medio Ambiente, ning näljahädaliste arv on endiselt ülikõrge, ulatudes 1 miljardi piirimaile. Kriisipiirkondades Aasias ja Aafrikas jäävad inimesed ilma maast ja teenimisvõimalusest, mis süvendab olukorra tõsidust veelgi. 

„Meil oli külas 100 kitse, kaotasime 90 ja need, kes alles jäid, on nii halvas seisundis, et peaaegu enam piima ei anna. Keegi ei taha neid osta. Inimestel ei ole raha, et toiduaineid osta, ega enam ka piima. Ainuke, mida me sööme, on mais,“ jutustas Kenya karjapidaja Ibrahim Borou Roba.

Ibrahim koos oma kaasmaalastega kannatab põuaperioodi tõttu, millesarnast „pole kunagi varem nähtud“.  Ibrahimi lugu, mida vahendas Rahvusvaheline organisatsioon Acción contra el Hambre, on vaid üks 10 miljoni näljahädalise omast, kes elavad Aafrika Sarvel.

Sõda ja riikide maaostud jätavad koduta

Ibrahim ei tea midagi investeerimisfondidest ega ka spekulatsioonidest, mille ümber, seoses Kreeka, Itaalia ja Hispaania tohutute võlgadega, jutt maailmas keerleb. Samuti ei tea ta ülikoolidest nagu Harvardvõi riikidest nagu Hiina, Korea või Brasiilia. Aga nii ühed kui teised on viimase kolme aasta jooksul ostnud „tühised“ 60 miljonit hektarit viljakat maad Aafrikas ja Aasias eesmärgiga toota ekspordiks toiduaineid ning biokütuseid.

See on pea sama suur territoorium kui Hispaania ja Portugal kokku. Omandamise tulemusena on aga mitmed kohalikud maaharijad jäänud ilma oma maast või pidanud neid kasutama, et toota toiduainid, mis ei ole nende endi tarbeks.

Kenya karjapidaja Ibrahim ei tea ka, et mobiiltelefonide võluvägi sõltub mineraalist, mille varudest 80 protsenti asub Kongo Vabariigis. Just selle pärast, sõja tõttu kaevanduste üle kontrolli saamiseks, on sajad tuhanded inimesed pidanud hülgama oma kitsed ja onnid ning sõltuvad äraelamiseks nüüd vaid jahust, mida ÜRO veoautod põgenikele toovad.

Harukordne põud, mille pärast Ibrahim läheb tühja kõhuga magama, ei ole ei ainuke ega ka esimene põhjus, miks pea tuhat miljonit inimest maailmas pidevalt nälga kannatavad. See number on võrdne kogu Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Euroopa rahvastikuga kokku. „See on vastuvõetamatu kaos,“ kinnitavad kõik Paavstist ÜRO peasekretärini.

Kas teadsid, et:

  • Ainuüksi Aafrika Sarvel Somaalia, Etioopia, Kenya ja Djibouti piirkonnas kannatab näljahäda tõttu üle 12 miljoni inimese.

  • Kui asjakohaselt ei reageerita, võib lähikuudel surra 750 000 inimest; arvestades, et tegemist on viimase 60 aasta rängima näljahädaga.

  • Näljahädal on mitmesugused põhjused, sealhulgas kodusõda, poliitiline ebastabiilsus, turvalisuse puudumine kogu piirkonnas, mulla degradeerumine, kliimamuutus, toksiliste jäätmete ebaseaduslik kaadamine Somaalia rannikualale ning Euroopa ja Aasia kalatöötlemislaevade ülemäära intensiivne ja ebaseaduslik kalapüük Somaalia ranniku lähistel.

  • ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel kannatavad näljahäda tõttu ligikaudu pooled Somaalia elanikud, veerand elanikkonnast on põgenenud toidu ja vee otsinguil naaberriikidesse, eelkõige Kenyasse ja Etioopiasse, ning piirkonna suurim, Dadaabi põgenikelaager, on üle rahvastatud – sinna on kogunenud üle 420 000 inimese.

  • Paljud põgenikud on naised ja lapsed, kes langevad sageli hirmutamise ja seksuaalse vägivalla ohvriks.

  • Näljahäda Aafrika Sarve piirkonnas on tingitud ka ulatuslikust põllumaade kokkuostmisest välismaiste investorite poolt, põllumajandustoodete ja nafta hinna tõusust, ülemaailmsest majanduskriisist ja spekulatsioonist põhitoorainetega.

  • Rahvusvahelisel tasandil antava ametliku arenguabi põllumajandusele ette nähtud osa on viimase 30 aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud.

Allikas:Euroopa parlamendi resolutsioon näljahäda kohta Ida-Aafrikas

Enim näljahädalisi Aasias ja Vaikse Ookeani piirkonnas

Aafrika ei ole aga suurima nälgijate arvuga (239 miljonit) kontinent. Nimekirjas eespool asuvad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmete järgi Aasia ja Vaikse ookeani piirkond 578 miljoni näljahädalisega. Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas ulatub see number 53, Lähis-Idas 37 miljonini ning 19 miljonit näljahädalist jagub ka riikidesse, mida peetakse jõukateks.

FAO andmetel toodetakse maailmas piisavalt toiduaineid kõigi maailma elanike jaoks, kuid väga suurel osal rahvastikust ei ole sellele ligipääsu. 65 protsenti 926 miljonist näljahädalisest elavad Indias, Kongos, Bangladeshis, Indoneesias, Pakistanis ja Etioopias.

1996. aastal oli skandaal ka jõukaimate riikide jaoks kannatamatu, mistõttu toimus Roomas Maailma Toidu Tippkohtumine kohtumine vaeste riikide esindajatega. Lepiti kokku põhilises eesmärgis: 2015. aastaks pidi näljahädaliste arm vähenema poole võrra, langedes toonaselt 850 miljonilt 425 miljonini.

Edusammude puudumisel tuldi 2000. aastal uuesti kokku ning kinnitati eesmärk uuesti. Selle aasta augustis tunnistas aga FAO, et 926 miljonit inimest läheb igal õhtul tühja kõhuga magama. Olukord on siiski parem, kui 2009. aastal, mil need numbrid ületasid märgatavlt miljardi piiri.

Kauge unistus igapäevasest kõhutäiest

„Miljonite inimeste jaoks arenguriikides on igapäevane minimaalne toiduportsjon terve ja aktiivse elu elamiseks kauge unistus. Strukturaalsed põhjused nagu nälg, ligipääsmatus põllumaale, tööpuudus kombineerituna toiduainete kõrge hinnaga on jätkuvalt kõle reaalsus,“ edastas FAO.

Ametlike teadaannete kohaselt on olukord paranenud Aasias vaid Tais ja Vietnamis ning Aafrikas ainult Ghanas, millele järgnevad Kongo, Nigeeria, Mosambiik ja Malawi. Ghana puhul on FAO andmetel selgeks edu põhjuseks põllumajandusliku tootmise kasv.

Konfliktide vähenemine parandab olukorda

Teisalt, ei ole olukorra pisuke paranemine Aafrikas, kus näljasolijate arv on vähenenud 4 protsendi võrra (kroonilise toidupuuduse käes kannatab iga kolmas inimene), toimunud tänu iseseisvale varustamisele. See on juhtunud tänu sõjakonfliktide vähenemisele, mis on võimaldanud kodanikel oma kodudesse ja maadele naasta.

Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riigid liikusid edumeelses suunas kuni 2008. aastani, mil majanduskriis taas jalad alt lõi. Esmalt sõjad ja seejärel masu tõstsid alatoidetute arvu 15 miljonilt 37 miljonini Lähis-Idas, Magribis, Afganistanis ja Iraagis.

FAO strateegid tunnisyavad, et 2008. aastast alates on teraviljade hinnad kukkunud enam kui 50 protsenti. See oleks pidanud maailma toiduga varustamisele kasuks tulema, kuid seemned ja väetised maksavad nüüdseks juba topelthinna.

Organisatsiooni hinnangul on hinnad järgmise 20 aasta jooksul veelgi ebastabiilsemad. Nimelt hakkavad FAO andmetel Hiina ja India tarbima rikaste riikide tasemel ning biokütuste tootmine kasvab, mille tagajärjeks on järjest suurenev maade ja vee nappus ning viljakate maade enamus on neil juba olemas.  

Allikad: Elperiodico.com, portaldelmedioambiente.com

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahliku Tegevuse Arenduskeskuse koostöös.

Sarnased artiklid