Keskkonnaminister Siim Kiisler tühistas  määrusega  Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kolm nädalat kehtinud alamõõdulise koha püüdmise võimaluse. Ühtlasi peab tänasest hakkama kasutama suurema võrgusilmaga põhjanoota.

„Pikem sügisene püügihooaeg ja koha alammõõdu suurendamine mõjub positiivselt selle eestlaste seas kõrgelt hinnatud kala varudele. Lisaks suurendab see ka majanduslikku tasuvust, sest suurem kala on kvaliteetsem ja parema hinnaga,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Põhjanoot ehk mutnik on aastaid olnud peamiselt ahvenapüügi vahend. Sellega püüdmisel kaasneb aga teiste kalaliikide, seal hulgas ka alamõõdulise koha kaaspüük. Selle aasta külma suve tõttu ei kasvanud aga ahvenad kaluritele huvi pakkuva mõõduni ja nii kujunes põhjanooda peamiseks püügiobjektiks veel mitte mõõtu kasvanud koha. Et nootadega püüdes on koha ellujäämus uuesti vette lastuna suhteliselt madal, oli varjatud suremuse vältimiseks põhjanooda püügi hooajaks kehtestatud kohale tavapärasest väiksem alammõõt, tänavu oli selleks 25 cm. Tänasest on alammõõt taas 46 cm. Muudatuse mõjul saavad kalurid jätkata püüki selliste püügivahenditega, millega ei kaasne alamõõdulise koha kaaspüük või millest on võimalik need elusana vabastada. Selekteerivamad püügivahendid aitavad püügiperioodi pikendada, ressurssi ühtlasemalt kasutada ja seeläbi turul hinda stabiilsemana hoida, samuti vähendada alamõõdulise kala kaaspüüki.

Peipsi kohavaru aastane lubatud püügivõimaluse lepiti kokku 2016. aasta novembris Eesti – Vene kalandusläbirääkimistel. Selle järgi võib kumbki pool püüda 830 tonni ehk järve peale kokku 1660 tonni koha.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta