"Laekunud taotluste arv on võrreldes eelmise aasta esimese taotlusvooruga kasvanud ning see näitab, et tagasi on tulnud taotlejad, kes vahepealsetel aegadel majanduslikel põhjustel taotlemisest on loobunud", sõnas keskkonnaprogrammi üksuse just Heiko Põdersalu. "Päris 2006. ja 2007. aasta tasemele, kui projektide arv oli kõigi aegade kõrgeim, ei ole taotlusaktiivsus veel taastunud, kuid hetkeseisu arvestades saab tulemusega enam kui rahule jääda." Kõige kõrgem taotlusaktiivsus oli keskkonnaprogrammis 2006. aastal kui aasta jooksul toimunud kolme vooru laekus 2813 ja rahuldati 1467 taotlust.

Taotlusvooru laekunud taotlustest on tavapäraselt suurim osa keskkonnateadlikkuse (255) ja veemajanduse (99) projektidele, millest viimane on ka kõige suurema toetussooviga (18,5 miljonit eurot).

"Siin kohal sooviks tänu avaldada ka meie IT partnerile Net Groupile, kes meie e-keskkonna valmis tegi," lisas Põdersalu. "Ehkki küsimusi tuli taotlejatelt palju ning see on iga uue süsteemi kasutusele võtul ka loogiline, ei esinenud ühtegi suuremat probleemi ning selle üle on meil siiralt hea meel."

Järgneva kuni 45 tööpäeva jooksul kontrollib KIK taotluste vastavust toetuste andmist reguleerivale keskkonnaministri määrusele ning annab seejärel taotlused (v.a maakondlikud) üle hindamiseks Keskkonnaministeeriumi töörühmadele. Maakondlike taotluste hindamist korraldab keskkonnateadlikkuse osas KIK ning muus osas Keskkonnaamet.

2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid ning rakendab rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodi müük ja toetuste vahendamine). Ühtlasi on KIKist võimalik keskkonnaprojektide arendamiseks laenu taotleda.