25. 09. 2008 arutasid Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, Eesti Looduseuurijate Selts ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda looduskaitse haldusstruktuuride ümberkorraldustega seonduvaid küsimusi ja tekkinud olukorda seoses valitsuse otsusega nõustuda keskkonnaministeeriumi ettepanekutega keskkonnahalduse ümberkorraldamiseks.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 28. september 2008
Arutelu tulemusel peame vajalikuks juhtida tähelepanu järgmisele:
1. Keskkonnaministeerium on Vabariigi Valitsusele esitanud reformikava eelnõu ning teatanud pressiteates justkui oleks valitsus selle eelnõu põhimõtteliselt heaks kiitnud. On ülimalt kahetsusväärne ja sisuliselt mõistetamatu, miks kiideti heaks ettepanek, mida süsteemi korrastamiseks kokku pandud ekspertrühm ei toetanud ja isegi aruteludeks ei esitanud. Samuti, miks on peetud vajalikuks viia otsustusprotsess läbi ohtlikult forsseerituna ignoreerides vabaühenduste ettepanekuid Århusi konventsioonile vastava sisulise arutelu läbiviimiseks. Esitatud reformikava rikub koalitsioonilepingut.
2. Allakirjutanud loodushoiuga tegelevate akadeemiliste ja keskkonnaorganisatsioonide analüüside kohaselt nõrgestab eelnõuga kavandatava reformi sisu oma praegusel kujul oluliselt riiklikku looduskaitsesüsteemi, ei täida sätestatud eesmärki vähendada asutustevahelist dubleerimist ning sisaldab olulisi riske Eesti elukeskkonnale ja elanike turvalisusele.
3. Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK) kui looduskaitse tuumikstruktuur on näidanud, et tema loomine oli ajakohane, tal on olemas pädevus ning tugev arengupotentsiaal ning võimekus oma eesmärkide täitmiseks. LKK kaotamise asemel oleks vajalik organisatsiooni stabiilselt arendada. Enne uute reformiprotsesside algatamist tuleb viia lõpule KAVO protsessis ja looduskaitse arengukava projektis ette nähtud ümberkorraldused (näiteks keskkonnateenistustesse jäänud looduskaitse osa liitmine LKK-ga).
4. Allakirjutanud organisatsioonid peavad oluliseks, et valitsus saaks langetada informeeritud otsuseid. Keskkonnaministeeriumi poolt valitsusele esitatud informatsioon on olnud puudulik ja eelnevaid aastatepikkusi analüüse ja konsultatsioone sisaldanud teadmist kõrvale heitev. Ka on praegune reformiprotsess olnud põhjendamatult suletud, erinevalt näiteks KAVO protsessist.
Et tagada Eesti riigi jätkusuutlik areng ja elanike turvalisus, palume Vabariigi Valitsusel peatada looduskaitse haldussüsteemi reform Keskkonnaministeeriumi esitatud vormis ning algatada vabaühendusi, eelnevates aruteludes osalenud eksperte ja akadeemilisi looduskaitseorganisatsioone kaasav sisuline arutelu. Vastavasisuline märgukiri Vabariigi Valitsusele on koostamisel ja esitatakse lähiajal.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmesorganisatsioonid on Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Eestimaa Looduse Fond, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Säästva Eesti Instituut, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
Info:
Marek Sammul
Eesti Looduseuurijate Selts
Looduskaitse arengukava koostamise loodushariduse- ja teadlikkuse töörühma
juht (2004-2005)
E-post: marek.sammul@emu.ee
Tel: 5276204
1. Keskkonnaministeerium on Vabariigi Valitsusele esitanud reformikava eelnõu ning teatanud pressiteates justkui oleks valitsus selle eelnõu põhimõtteliselt heaks kiitnud. On ülimalt kahetsusväärne ja sisuliselt mõistetamatu, miks kiideti heaks ettepanek, mida süsteemi korrastamiseks kokku pandud ekspertrühm ei toetanud ja isegi aruteludeks ei esitanud. Samuti, miks on peetud vajalikuks viia otsustusprotsess läbi ohtlikult forsseerituna ignoreerides vabaühenduste ettepanekuid Århusi konventsioonile vastava sisulise arutelu läbiviimiseks. Esitatud reformikava rikub koalitsioonilepingut.
2. Allakirjutanud loodushoiuga tegelevate akadeemiliste ja keskkonnaorganisatsioonide analüüside kohaselt nõrgestab eelnõuga kavandatava reformi sisu oma praegusel kujul oluliselt riiklikku looduskaitsesüsteemi, ei täida sätestatud eesmärki vähendada asutustevahelist dubleerimist ning sisaldab olulisi riske Eesti elukeskkonnale ja elanike turvalisusele.
3. Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK) kui looduskaitse tuumikstruktuur on näidanud, et tema loomine oli ajakohane, tal on olemas pädevus ning tugev arengupotentsiaal ning võimekus oma eesmärkide täitmiseks. LKK kaotamise asemel oleks vajalik organisatsiooni stabiilselt arendada. Enne uute reformiprotsesside algatamist tuleb viia lõpule KAVO protsessis ja looduskaitse arengukava projektis ette nähtud ümberkorraldused (näiteks keskkonnateenistustesse jäänud looduskaitse osa liitmine LKK-ga).
4. Allakirjutanud organisatsioonid peavad oluliseks, et valitsus saaks langetada informeeritud otsuseid. Keskkonnaministeeriumi poolt valitsusele esitatud informatsioon on olnud puudulik ja eelnevaid aastatepikkusi analüüse ja konsultatsioone sisaldanud teadmist kõrvale heitev. Ka on praegune reformiprotsess olnud põhjendamatult suletud, erinevalt näiteks KAVO protsessist.
Et tagada Eesti riigi jätkusuutlik areng ja elanike turvalisus, palume Vabariigi Valitsusel peatada looduskaitse haldussüsteemi reform Keskkonnaministeeriumi esitatud vormis ning algatada vabaühendusi, eelnevates aruteludes osalenud eksperte ja akadeemilisi looduskaitseorganisatsioone kaasav sisuline arutelu. Vastavasisuline märgukiri Vabariigi Valitsusele on koostamisel ja esitatakse lähiajal.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmesorganisatsioonid on Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Eestimaa Looduse Fond, Läänerannik, Nõmme Tee Selts, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Säästva Eesti Instituut, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering.
Info:
Marek Sammul
Eesti Looduseuurijate Selts
Looduskaitse arengukava koostamise loodushariduse- ja teadlikkuse töörühma
juht (2004-2005)
E-post: marek.sammul@emu.ee
Tel: 5276204
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
