Päevad pikenevad juba mitte enam tibu-, vaid lausa kukesammul ning varsti ongi aiandushuvilistel käes aeg seemned taas mulda pista. Aiaomanikel on taimede kasvatamiseks küll tunduvalt suuremad võimalused, kuid ka korteris ja rõdul on piisava viitsimise korral võimalik kasvatada paljusid taimi.

FOTO: Lavendel.

Olen paari aasta jooksul kasvatanud aknalaual ja rõdul lisaks kõikvõimalikele maitsetaimedele näiteks ka kirsstomateid, kibepipraid ja füüsaleid, samuti paljusid lilli – päevalilli ja lavendleid, rukkililli ja saialilli, karikakraid ja moone jne. Toas kasvavad ka avokaadopuu ja kadakas. Suurema osa neist olen idandanud ise seemnest, ainult lavendlid ja kadaka ostsin taimena poest.

Isehakanud aknalaua-aednikuna olen õppinud peamiselt läbi kogemuse, mitte vastavast kirjandusest näpuga järge ajades. Kui on tekkinud probleem, näiteks taimel kahjurid, alles siis olen abi otsinud.

Mida olen paari aasta jooksul aknalaual taimi kasvatades õppinud?

Kuigi meie kodus on suured aknad ja palju valgust ning proovisime kord talvel kasvatada maitsetaimi aknalaual ka spetsiaalsete taimelampide abil, ei tulnud sellest siiski midagi välja. Taimed tärkasid küll, kuid jäid väga kiduraks, seevastu kevade saabudes läksid need mühinal kasvama. Paras aeg seemneid idandama hakata on veebruari lõpus või märtsi alguses. Siiski ei tasu soojas ja kuivas ning mitte eriti valgusküllases korteris seemnete mulda pistmisega kiirustada, kuna liiga vara idandatud taimed võivad üle kasvada.

Esimesel korral tomateid kasvatades istutasin neid liiga palju ühte potti ning taimed pidasid küll vapralt sügiseni vastu ja kandsid kenasti saaki, kuid viimati istutasin tomatid siiski harvemalt. Samuti õppisin, et tomateid tuleb kärpida. Esimesel korral ma seda ei teadnud ning aknalaudadel mühas tomatihekk.

Selgus, et tomatitaimedelt võib julgesti liigseid lehti vähemaks lõigata, sest siis läheb taime jaks rohkem tomatite, mitte lehtede kasvatamisele. Mõistagi tasub aknalaual kasvatamiseks valida kirsstomatid, mitte tavalised suured tomatid.

Liiga soojas toas kasvavad taimed liiga pikaks. Algul mõtlesin, et see on valgusepuudusest, kuid ka liigne palavus venitab taimed välja. Nii ongi kõik mu päevalilled sirgunud lae alla, kuigi seemnepakil on olnud kirjas, et tegemist on 40 cm kõrguste taimedega. Kui soe on liiga soe? Meil on aknalaudadel suvel umbes 30 kraadi kandis ja see on kindlasti liiga soe.

FOTO: Kibepipar.

Osasid taimi tuleb tolmeldada. Näiteks viskas mu kibepipar algul kõik oma õied maha. Õisi tuli palju, kuid pärast õitsemist need kuivasid ja kukkusid ära. Otsides probleemile lahendust, lugesime, et pipar tahab tolmeldamist. Ja pärast seda, kui hakkasime piprataime sõrmega tolmeldamas käima, tekkis uusi kaunu rohkesti juurde. Suveks taime rõdule tõstes muret enam ei olnud, kuid toas aknalaual õhk ei liigu ja putukad ei lenda.

Rukola ja rosmariini ise seemnest kasvatamine ei ole mul mitmel aastal kahjuks õnnestunud. Rukola küll tärkab, kuid väikesed taimed närbuvad ära ja suureks ei kasva. Rosmariinist tärkas aga ainult üks taimeke. Küll on nii neid kui kõiki teisi maitsetaimi väga lihtne, st lihtsam kui ise seemnest, kasvatada poest ostetud taimedena.

Ostes toidupoest basiiliku, peterselli või muu maitsetaime ja istutades selle kodus ringi suuremasse potti, hakkab taim lehti juurde ajama ja seda jätkub palju kauemaks kui vaid paariks päevaks.

Fairy on taimekahjurite pritsimiseks liiga kange vahend! Kõigepealt tekkisid möödunud suvel mu uhke avokaadotaime lehtede alla valged täpid. Pidasin neid lehetäideks või muudeks taolisteks putukateks ja pritsisin seebiveega. Töötas ning täpid kadusid ära. Kui tõstsin taime aga koos teistega suvel rõdule, tekkisid lehtedele hoopis mustad täpid, mis sõid lehti ja see ehmatas ära.

FOTO: Avokaado aknalaual.

Seekord kasutasin pritsimiseks õrna Fairy lahust ning taime lehed sõna otseses mõttes kõrbesid ehk muutusid pruuniks. Mõtlesin juba, et olen oma poole meetri kõrguse, ise seemnest kasvatatud kaunitari kaotanud, kuid õnneks jäi ta ellu. Lõikasin kõige ülemised pruunistunud lehed ära ning taim ajas uued võrsed. Olgu see aga nii mulle kui kõigile teistele õpetuseks, et Fairy kahjurite hävitamiseks ei sobi. Isegi kui teha lahja lahus, on see vahend liiga kange ning selle asemel tasub kasutada õrna seebilahust.

FOTO: Maitsetaimed.

Suurt saaki aknalaualt oodata ei tasu, see on siiski rohkem vahva katsetamine kui toodang. Kuigi esimesel korral tomateid kasvatades noppisin viimased neist veel novembri lõpus. Ja kibepipartki kuivatasin talveks, sest kaheliikmeline pere ei jaksanud neid nii palju süüa, kui taim andis. Seega väiksematele peredele piisab aknalaualt saadavast saagist küll.

Väetanud ei ole ma oma taimi eriti kunagi, kuigi mullapakkidel olevad juhised nii teha käsivad. Olen väetanud vaid tomateid, mida sai ühte kasti liiga palju ja millele oli vähese ruumi ja mulla tõttu lihtsalt veidi lisajõudu vaja. Väetamist olen vältinud seetõttu, et kemikaale ma oma taimedele anda ei taha. Sööksin ju need ise sisse. Sõnnikut aga korteris aknalauale ei laota. Eelmisel suvel proovisin Biolani kanasõnnikust ja mereadrust tehtud toitevedelikku ning selgus, et see sobib toas kasutamiseks hästi, kuna ei haisegi eriti. Siiski ei ütleks ma, et väetamise korral oleks taimed olnud lopsakamad ja andnud rohkem saaki kui mitteväetamise korral. Seega kui tõesti vaja, võib väetada, kuid liialdada ei tasu.

Üks kõige lihtsamini kasvatatavaid maitsetaimi on basiilik – idaneb alati ning on vastupidav.

Taimed tuleb istutada kindlasti pottidesse, mille põhjas on augud, et õhk käiks läbi. Vastasel juhul jääb potti liiga palju vett ja niiskust ning mulla pinnale tekib valge kiht või hallitus.

Maitsetaimedele tasub valida spetsiaalne maitsetaimede muld. Muus osas jääb aga igale taimele parima mulla väljaselgitamine mulle endalegi edaspidiseks õppida.

FOTO: Füüsalid.

Teadmiseks ja julgustuseks kõigile, kel hinges rohenäpu tunne või igatsus – aknalaual taimede kasvatamine ei ole tegelikult üldse keeruline. Ka mina arvasin algul, et taimede keelt ma ei oska. Katsetades hakkasid aga tulema kindlam tunne ja kogemus ning nüüd tahaks mulda pista aina põnevamate taimede seemneid.

FOTO: Maitsetaimed

Hetked, kui seemnest tärkab taim, kui sellele tekivad esimesed õied ja viljad, pakuvad väga palju rõõmu. Küll usun ma seda, et taimedele on vaja lisaks soojusele ja valgusele ka head õhkkonda ja armastust. Nende eest hoolitsemiseks on vaja aega ja tähelepanu. Kuid nii on ju kõikide asjadega, et kui teha midagi südamega, siis tulevad palju paremad tulemused.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta