Kõige rohkem näevad kevadised silmad. Tolles kevades oli neid kolm paari. Kui üksteist ja armastust oli leitud, siis tahtsimegi kevadest lisa juurde otsida. 

Merle ja Manuela lugu oli suur lugu. Vahel tagantjärele tundub, et suurem lugu kui märts õues ja hangedes ja ju nii see siis oligi.

Kolmekesi katsusime ühte märtsi. Ahja mõisa pargis oli õnnetu katkise tiivaga hakk maas. Hakk pandi puuoksale ja üks kevadine tegu sai tehtud.

Hiljem arvasin, et märtsikuu kui kevade alguse kuu on parim, kus ringi kolada ja midagi korda saata. Hakk jäigi meist oksa peale istuma ja kevad, mis ka õues algas oli seekord Setumaise näoga.

Setumaalt leidsime veel külakiige ja käänulised kruusateed. Kevade alguse leidsime aga pargist koos hakiga, kellele pai tehti ja kes meile järele vaatama jäi.

Loodust aidata pole just alati vaja. Siiski me seda tegime ja hakk sai oksa peal natuke elupikendust, kuni mõni maine röövel ta õnneks hiljem võtab. Kevade tegu tõi meile kevade alguse põue ja õuest otsisime lisa.

Hakiparv puudel vaatas meie hakitegu pealt ja kinnitas häälekalt, et kevad on alanud. 

Ahja, 2000. 


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks