Võib tunduda kummastav, kuid kevadekuulutajat kuldnokka võib Eestis näha ka külmakraadidega südatalvel.

Kuigi praegu, jaanuari alguses on valdav osa 200 000 – 250 000 Eestis pesitsevast kuldnokapaarist siiski Lääne-Euroopas asuvatel talvitusaladel, meelitavad soe sügis ja suhteliselt soe talve algus igal aastal 200–2000 kuldnokka Eestisse talve veetma. On tõenäoline, et järjest soojemaks muutuvatel talvedel näeme kuldnokkasid Eestis talviti tõenäoliselt rohkemgi. Tänavutalviseid kuldnokkade vaatlusi saad uurida siit.

Kuldnokkasid võib praegu kohata seal, kus leidub neile sobivat toitu: peamiselt asulates ja prügimägedel. Kuigi kuldnoka toiduks on peamiselt putukad ja nende vastsed ning muud selgrootud (näiteks vihmaussid), sööb ta hea meelega ka taimede pungi, seemneid ja marju. Talvel näeb kuldnokkasid aeg-ajalt ka lindude toidumajal, kus nad end seemnete ning rasvaga kostitavad.

Selleks, et sel talvel Eestis talvitavate kuldnokkade arvu teada saada, palume kõigil, kes kuldnokkasid märkavad, sisestada oma vaatlused Tartu Ülikooli hallatavasse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad ka Eesti elurikkust koondavasse portaali eElurikkus. Vaatlused võib saata ka Eesti Ornitoloogiaühingusse e-kirjaga aadressil margus.ots@eoy.ee.

Pane tähele! Talvel on kuldnokk puhkesulestikus ning üleni kaetud kollakasvalgete tähnidega. Ka kuldnoka kollane nokk on puhkesulestikus hoopis must. Kui kohtad sügisel või talvel musta värvi kollase nokaga lindu, siis tema ei ole kuldnokk, vaid isane musträstas.

Kuldnoka aastat toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.