Mitmete haneliikide populatsioonid on viimastel aastakümnetel nii rändeteede kui ka talvitusalade põldudelt leitava ühe rikkalikuma toidu tõttu oluliselt kasvanud. Põllumeestele võib aga hanede põldudel toitumine tekitada märkimisväärset kahju (vaata siit). Näiteks Hollandis talvitavad suur-laukhaned (Anser albifrons) põhjustavad aastas 2,5 – 4,5 miljoni euro eest kahju, mis teeb põllumehe jaoks ühe suur-laukhane hinnaks arvestuslikult 7 eurot.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 24. aprill 2018
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Kui suurt kahju aga põldudel peatuvad haned tekitavad? Sõltuvalt asukohast ja haneliigist on hinnangud erinevad. Kesk-Norras, kus peatub peaaegu kogu Teravmägedel pesitsev lühinokk-hanede asurkond aprilli teisest poolest mai keskpaigani, uuriti neljal järjestikusel aastal kevadrändel olevate lühinokk-hanede tekitatud kahjusid aladel, kus kasvatatakse heina kariloomadele mõeldud silo valmistamiseks. Selleks eraldati varakevadel, enne hanede saabumist heinamaadel osa väiksemaid alasid võrguga, et piirata seal hanede toitumist, ning võrreldi muutusi hanedele ligipääsetavate aladega.
Kogutud andmed näitasid, et sõltuvalt aastast ja heinamaast varieerus kahjude määr oluliselt. Katsealadelt lühinokk-hanede väljaheiteid loendades – meetod, mida kasutatakse hanekahjustuste hindamiseks – selgus, et võrguga eraldatud aladel oli hanerohketel põldudel kahjustusi 75–78% vähem ja esimene niide 31% suurem, kuid samas ei mõjutanud kahjustused sama ala teise niite saagikust. Väheste hanekahjustustega põldudel puudusid võrguga eraldatud aladel hanekahjustused aga sootuks.
Tulemused näitasid ka, et teatud piirkonnad on hanedele meelepärasemad ning seetõttu kannavad mõned põllumehed teistest oluliselt suuremaid kahjusid. Seda arvesse võttes oleks võimalik rakendada senisest tõhusamaid toetusmeetmeid – Norra põllumehed ei ole praeguste toetusmeetmetega sugugi rahul –, kuid meetmete rakendamise teeb keerukaks kahjustuste erinevus aastate ja heinamaade vahel. Küll aga pakuvad uuringu autorid kahjustuste vähendamise meetmena välja kõrrepõldude kevadkünniga viivitamise, sest sellised alad on hanedele atraktiivsed ja võivad hanesid tärkavalt heinamaalt eemale meelitada.
Olsen AKB , Bjerke JW, Tombre IM (2017). Yield reductions in agricultural grasslands in Norway after springtime grazing by pink-footed geese. Journal of Applied Ecology 54: 1836–1846. doi: 10.1111/1365-2664.12914
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
