Reedel, 2. veebruaril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist märgalade päeva. Märgalade päeva üheks eesmärgiks on pöörata laiemat tähelepanu märgalade olulisele rollile meie liigirikka elukeskkonna säilitamisel ja märgalade säilitamise vajalikkusele.

Märgaladeks nimetatakse kooslusi, kus peamiseks elutingimuste kujundajaks on vesi. Märgalade hulka kuuluvad näiteks jõgede luhad ja lammialad, madalsood ja rabad, lisaks ka siseveekogud, rannaniidud, roostikud ja madalad merealad.

Tänavu on rahvusvaheline märgalade päev pühendatud linnamärgaladele ning nende üha suurenevale tähtsusele inimeste elukeskkonna ja tervise parandajana. Eesti tuntuimad linnamärgalad on näiteks Pärnu maastikukaitseala, kus lehmad otse linnas rannaniitu hooldavad; Tallinnas linnaelanikele armastatud jalutuskäigu- ja linnuvaatluskohaks olev Paljassaare hoiuala või Emajõe äärsed luhad Ropka-Ihaste looduskaitsealal Tartus.

„Paljuski on Eesti visiitkaardiks just meie märgalad, mida võrreldes teiste riikidega on Eestis üsna palju looduslikuna säilinud. Meie maalilised rabad ja madalsood ning nii kevadel kui ka sügisel rändlindudele olulisteks peatuspaikadeks olevad luha- ja rannaniidud meelitavad igal aastal siia loodusturiste kogu maailmast,“ nentis keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kuid Eestigi märgalad ei ole jäänud inimtegevusest puutumata - eelkõige eelmise sajandi keskpaiga intensiivse maaparanduse tõttu on tänaseks kuivendusest mõjutatud ligi 70% Eesti soodest, samuti on kadumisohus märjad niidukooslused. Seetõttu on üha rohkem päevakorda tõusnud vajadus taastamistegevustega ohustatud koosluste seisundit parandada.

„Lisaks elurikkuse ja kauni looduselamuse pakkumisele on sood olulised nii puhta vee säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdajatena läbi süsiniku sidumise,“ tõi minister Kiisler välja märgalade olulise rolli inimeste tervise ja heaolu tagamisel. „Soode ja teiste märgalade hea tervis aitab seega väga otseselt kaasa inimeste tervise säilimisele."

Praegu on Eestis säilinud umbes 240 000 hektarit lagesoid, millest kaitse all on 170 000 hektarit. 2016. aastal kinnitatud Kaitstavate soode tegevuskava näeb muu hulgas ette ka vähemalt 10 000 hektari sooelupaikade taastamist. Tänaseks on taastamistegevused ellu viidud juba umbes 2500 hektaril, sealhulgas näiteks Kuresoos Soomaal, Viru rabas Lahemaal ja Muraka rabas. Aktiivselt tegeletakse ka luha- ja rannaniitude taastamisega. Viimase kahe aastakümne tegevuse tulemusel on tänaseks hoolduses 9700 hektarit rannaniite ja 7700 hektarit luhaniite.

1971. aastal Iraani linnas Ramsaris sõlmitud märgalade kaitse konventsioon on praegu vanim riikidevaheline looduskaitselepe, millega on tänaseks liitunud 169 riiki. Eestis on rahvusvaheliste märgalade ehk Ramsari nimekirja arvatud kokku 17 ala kogupindalaga üle 306 000 hektari. Neist tuntuimad on Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Muraka, Peipsiveere, Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta