Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja rahandusministeerium allkirjastasid eile laenulepingu, millega ministeerium annab KIKile edasilaenamiseks osa Euroopa Investeerimispangast (EIB) võetud laenurahast. KIK saab üle kahe miljardi eesti krooni, mis laenatakse edasi vee-ettevõtetele ja kohalikele omavalitsustele Ühtekuuluvusfondist toetatud veemajanduse infrastruktuuri projektide omafinantseeringu kindlustamiseks.

„Selle lepinguga on oluline takistus teelt läinud ja toetuse saajatele projektide omaosalus tagatud,“ tõdes KIKi juhatuse liige Andrus Kimber. "Käesolevaks aastaks on erinevate veemajanduse infrastruktuuri projektide juures planeeritud läbi viia üle 80 hanke, mille õnnestumine ja lepingute sõlmimine võimaldab täies mahus töödega jätkata ning nii toetus- kui laenuraha ettenähtud aja jooksul ära kasutada," lisas ta.

KIKi nõukogu on augusti kuu seisuga teinud 17 laenutaotluse rahuldamise otsust, millega läheb kasutusse 430 miljonit eesti krooni, mis on umbes 20% KIKile tulevast EIB laenust. Septembris toimuv nõukogu koosolek toob otsustele kindlasti lisa, sest positiivse rahastusotsuse on praeguseks saanud 36 veemajanduse infrastruktuuri projekti kogusummas 4,8 miljardi eesti krooni. 4. augustil algas ka veemajanduse teine taotlusvoor, mis tähendab, et aasta lõpuks on oodata uusi otsuseid ka toetuste osas.

Praegustes majandusoludes tagab KIKi laen ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste likviidsuse suurprojektide elluviimisel, sest pankadest laenu saamise tingimused on karmistunud. Sihtotstarbeline laen on ka tunduvalt soodsam kui erapankade poolt pakutav. Laenu antakse maksimaalselt kahekümneks aastaks ning kõigil laenuvõtjatel on pikk maksepuhkus, mis tähendab, et kuni kaks aastat peale projekti valmimist maksab laenusaaja vaid intressi. Laenuintressi baasiks on kuue kuu Euribor, millele lisandub riskimarginaal, mis jääb üldjuhul alla kahe protsendi.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta