Tänu KIKi rahastatud projektidele pääsevad lõhilased ja teised merekalad hästi Eesti jõgedesse kudema. Samas on jõekalade liikumine mere suunal jätkuvalt raske ning riik kaalub meetmeid, kuidas tagada ka kõigile kalaliikidele võrdsed võimalused. Ühe võimaliku variandina nähakse osade jõgede voolusuuna muutmist.  

„Keskkonnaministeeriumi poolt kalade seas läbi viidud rahulolu-uuring näitas, et merekalade ränne on tänu vooluveekogude seisundi parandamisele ning kalapääsude rajamisele hea. Sama ei saa aga öelda jõekalade kohta, kelle võimalused merre liikuda on raskendatud,“ ütles KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste. Tema sõnul tuleb koostöös ihtüoloogidega ka sellele probleemile lahendus leida.

Koostöös kalandusekspertidega on kaalutud nii voolusuuna muutmist kui ka kalatrammide kasutuselevõttu, et tagada nii jõe- kui ka merekalade võrdne kohtlemine. Millistel jõgedel ja mis lõikudel voolusuuna muutmine parima efekti annaks, on täna veel vara öelda, aga töö selle nimel käib.

Taotlusvooru avanemisest annab KIK teada nii oma koduleheküljel kui ka üleriigilises meedias.

Ainuüksi eelmisel, 2014. aastal eraldas riik KIKi kaudu ühtekuuluvusfondist toetust 12 vooluveekogu seisundi parandamise projektile kogusummas üle 1,6 miljoni euro. Tänu projektidele on paranenud just merekalade rändetingimused jõgedes asuvatele kudealadele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta