Kõige rohkem küsiti raha veemajanduse ja atmosfääriõhu kaitse valdkonnas, vastavalt 17,7 ja 10,2 miljonit eurot. Kõige rohkem, ehk 219 projekti laekus keskkonnateadlikkuse programmis toetuse sooviga 6 miljonit eurot ning 137 projekti esitati keskkonnateadlikkuse maakondlikus programmis. Järgnes looduskaitse 126 taotlusega toetuse sooviga 8 miljonit eurot.

Kõige vähem toetusi küsiti merekeskkonna, jäätmekäitluse ja maapõue programmist.

Veemajanduseprojektid olid suunatud vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ning reoveepuhastite rajamiseks. Atmosfääriõhu kaitse valdkonnas küsiti kõige enam raha katlamajade korda tegemiseks ja keskkonnasõbralikule kütusele üle viimiseks.

Keskkonnateadlikkuse projektid olid suunatud laste loodusharidusele ning keskkonnateadlikkuse tõstmisele. Looduskaitse programmist olid suurimad rahataotlused loodusobjektide ning maastike ja parkide korda tegemiseks, samuti liigikoosluste säilitamiseks.

Piirkondlikult oli taotlemine kõige aktiivsem Harju-, Tartu- ja Saaremaal. Peamised taotlejad olid omavalitsused, MTÜ-d ja haridusasutused.

Rahastusotsused teeb KIK-i nõukogu eeldatavasti selle aasta lõpus.

SA Keskkonnainvesteeringute keskus on aastatel 2000-2011 rahastanud 12 000 Eesti keskkonnaprojekti, kogusummas ligi 294 miljonit eurot.