KIKi keskkonnaprogrammi 2015. aasta I taotlusvoorust toetatakse sihtasutuse nõukogu otsusega 32 atmosfääriõhu kaitse projekti kokku 2 885 065 euroga. Taotlejate omaosalus on 7 379 297 eurot. 

32 projekti hulgas toetati 13 katlamaja kaasajastamise ja taastuvale kütusele ülemineku projekti, mille tulemusel paraneb õhukvaliteet konkreetses piirkonnas. Ülejäänud projektide puhul on tegu erinevate teemadega, näiteks välisõhu seire, kiirguse ja kemikaalidega.

„Üks innovaatilisemaid projekte seekordses taotlusvoorus oli Muuga-Maardu piirkonna lõhnahäiringu tuvastamiseks e-lõhnasensorite võrgustiku rajamine, mis aitab ennetada lõhnahäiringu tekkimist. Selline süsteem pole Eestis varem kasutusel olnud,“ sõnas Heidi Koger, kes juhib keskkonnaministeeriumis atmosfääriõhu kaitse hindamisrühma tööd. E-lõhnasensorite süsteem hakkab tööle 2016. aastast.

Samuti kaasrahastati Balti Keskkonnafoorumi ühisprojekti, millega soovitakse vähendada Baltimaade tööstusettevõtete ohtlike kemikaalide heidet. „Ainuüksi Eestis on palju kemikaale käitlevaid ettevõtteid, kes peavad leidma ohutumaid alternatiive tervise- ja keskkonnaohtlikele kemikaalidele. Uute tehnoloogiate leidmine ja rakendamine on aga keerukas ning rahaliselt kulukas töö. Samas aitab nende kemikaalide asendamine kaasa paremale inimeste tervise ja keskkonna säilimisele,“ selgitas Koger.

Perioodil 2004-2015 on riik KIKi keskkonnaprogrammist toetanud 498 atmosfääriõhu kaitse projekti kokku 47 miljoni euroga.

Keskkonnaprogrammis hinnatakse taotlusi kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK, misjärel suunatakse nõuetele vastavad taotlused sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile. Seejärel edastatakse tulemused koos rahastamisettepanekuga KIKi nõukogule otsuse langetamiseks. Taotluste hindamise kohta saab lugeda SIIT.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta