Keskkonnainvesteeringute
Keskus tähistab täna oma üheksandat tegevusaastat – täna üheksa aastat tagasi
allkirjastas toonane rahandusminister Siim Kallas KIKi asutamisotsuse. Üheksa
aasta jooksul on KIK aidanud rahastada tuhandeid keskkonnaprojekte ning andnud
endast parima, et keskkonnale mõeldud eurorahad leiaksid head
kasutust.

KIK"Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus pingutavad koos selle nimel, et meie joogivesi oleks puhas ja reovesi ei saastaks keskkonda, et prügilad vastaksid nõuetele ja rohkem jäätmeid jõuaks taaskasutusse," ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. "Need on suured eesmärgid, mis on seatud meie elukeskkonna parandamiseks ja mille saavutamist toetab ka Euroopa Liit. Selle eest, et nii euroraha kui ka Eesti riigi keskkonnatasudest laekuva raha kasutamine meie keskkonna heaks oleks võimalikult tõhus, seisab just KIK."

 „Need üheksa aastat on olnud väga huvitavad, sest meil on olnud võimalus luua Euroopa mõistes küllaltki ainulaadne asutus, mille üle võib uhke olla“ tõdeb KIKi juhataja Kalev Aun. „Ehkki sünnipäeval ei tahaks tõsistest asjadest nagu raha rääkida, ei ole vist sellest pääsu. Eriti seetõttu, et pilt mis avaneb, on väga ilus. Meil on oma n-ö kontol ligi 12 000 projekti ja miljardid taotlejatele jagatud kroonid.“

Üheksa tegevusaastaga on KIK rahastanud ligi 12 000 keskkonna projekti, millest suuremat osa on rahastatud Eesti riigieelarvesse laekunud keskkonnatasudest. Keskkonnatasudest rahastatavate projektide ning erinevate välisfondide projektide kaas- ja sildfinantseerimiseks on kulunud üle 4,3 miljardi eesti krooni. Lisanduvad siia veel suuremahulised Euroopa Liidu vahenditest rahastatavad projektid.

Eelstruktuurivahendi ISPA ning vana programmiperioodi Ühtekuuluvusfondi (ÜF) ja Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) rahastusotsuseid tehti enam kui 3,5 miljardi krooni eest. Suurem osa neist projektidest on lõppenud ning viimased rahad toetuse saajatele välja makstud, kuid mõned mahukamad ÜFi projektid veel kestavad.  Uue perioodi rahade olukord pole samuti kurta, sest rahastusotsusi on Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengufondi peale kokku viie miljardi eesti krooni ringis. Kokku on KIKi kaudu Euroopa Liidu abirahasid aastatel 2007-2013 plaanitud jagada 12,3 miljardi krooni eest.

Mida tulevik KIKile toob? „Rohkem ja rohkem tööd,“ muigab Aun. „Ehkki sel aastal on keskkonnatasudest tulenevaid rahasid vähem, on Euroopa rahasid tänu meetmete valmimisele võimalik järjest rohkem välja jagama hakata ning need projektid on töömahukad. Meie töö ei lõpe ju pelgalt otsuse välja kuulutamisega vaid  püsime projektiga kaasas kuni lõpparuande kinnitamiseni ning see toimub sageli aastaid peale pidulikku lindilõikamist.“

2000. aasta mais tegevust alustanud SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid. Ühtlasi on võimalus KIKist taotleda keskkonnalaenu keskkonnaprojektide arendamiseks.