Inglismaal avaldati ministeeriumi tellitud kalli uuringu tulemused, mis tõestas, et pestavate riidemähkmete ökoloogiline jalajälg on suurem kui äravisatavate kilemähkmete oma. Riidemähkmete kasutajad on tulemusest väga üllatunud, kirjutab Madli Zobel Rohelisest Väravast.

Uuringus soovitatakse riidemähkmete kasutajatel keskkonnamõju vähendamiseks kasutada mähkusid mitmel lapsel, mitte pesta neid kõrgema temperatuuriga kui 60 kraadi ja kuivatada mähkmeid õhu käes st mitte kuivatis. Uuringu tegijad paistsidki väga taunivat mähkmete pesemisest tekkivat keskkonnamõju, kusjuures kilemähkmete tegemise või lagunemise keskkonnamõju kohta ei toodud midagi negatiivset välja.

Nii Inglismaal kui Eestis on emad üllatunud uuringu lähteandmetest, näiteks pesemistemperatuurist ja mähkmete kasutamisaja pikkusest. Paljud väidavad, et nad kasutavadki marlimähkmeid seepärast, et nende keskkonnamõju on väiksem ning nad on teadlikud asjaolust, et kõrgema temperatuuriga pestes kulub elektrit rohkem. Kuivati kasutamine on riidemähkmete jaoks on ka naljanumber. Esiteks kulub raha kuivati ostmisele, teiseks selle käigushoidmisele – miks, kui on võimalik riided ja mähkmed lihtsalt kuivama riputada.

Ka mähkmete kasutusiga on emade sõnul piisav, et need läbi kuluksid. Uuringus toodud arvestuses kasutatakse mähkmeid 2,5 aastat. Ka see on suurusjärk, mis riidemähkude kasutajad õlgu kehitama paneb – lapsed on ammu enne selle vanuse täitumist õppinud potil käima. Vastupidiselt ühekordsete kilemähkude kasutajatele, kes ses vanuses sageli alles potitreeningut alustavad.

Kuna enamasti ühe lapsega riidemähkmed ära ei kulu, siis kasutavad neid ka järgmised lapsed, olgu enda või tuttavate omad. Ka äraviskamise korral lagunevad riidemähkmed looduses kümneid kordi kiiremini kui kilemähkmed, kusjuures neist ei satu keskkonda (ja beebisse) ohtlikke ning lagunematuid aineid.

Mitmed emad aga on käitunud teistpidi – vanad voodilinad, tekikotid jm on peale auku kulumist võetud kasutusse mähkmetena. „Kasutatud kangas on pehme, imab hästi ja muud sellega niikuinii peale hakata pole,“ kinnistavad nad. Nii puudub mähkmete tegemisele kulunud keskkonnamõju hoopis.

Madli Zobel, Greengate.ee