Bioneeri artikleid loeti jaanuaris ligikaudu 50 000 korda. Bioneeri Facebooki lisandus üle 250 uue jälgija. Aitäh! 

Meenuta jaanuari enimloetud lugusid Bioneeris!

1. Uuring paljastab ühekordsete mähkmete mürgisuse (lisatud Eesti teadlase kommentaar)

Äsja avalikustati Prantsusmaa Rahvusliku Terviseagentuuri (Anses) läbiviidud uuringu tulemused, kust selgub, et suur osa ühekordsetest beebimähkmetest sisaldavad märkimisväärsel tasemel inimese tervisele kahjulikke kemikaale, sealhulgas glüfosaadi jääke.

2. Tallinna loomaaed kogub vanu mobiile

Turu-uuringufirma GfK Retail and Technology andmetel osteti Eesti jaemüügiturul 2017. aastal 402 000 uut mobiiltelefoni, aasta varem oli sama number ligi 404 800, mis tähendab, et uue mobiili soetab keskmiselt iga kolmas eestlane. Telia andmetel vahetab keskmine eestlane telefoni iga kahe-kolme aasta tagant. Seega võib pea igal eestlasel olla kodus sahtlis seismas mõni katkine kasutu mobiiltelefon.

3. Aasta loom 2019 on kobras

MTÜ Aasta Loom eestvedamisel valiti aasta loom 2019. Selleks osutus kobras. Loom, kelle tegevusjälgi on paljud looduses liikujad näinud, kuid kes ise eelistab varju jääda.

4. Kas kuuetunnine tööpäev või neljapäevane töönädal?

Kaheksatunnisest tööpäevast veedab keskmine kontoritööline tunni internetist artikleid lugedes, 44 minutit sotsiaalmeedias, 40 minutit eraasjadest rääkides ning umbes 26 minutit uut töökohta otsides. Produktiivne on keskmine kontoritöötaja vaid 2 tundi ja 53 minutit päevas.

5. Bioneer õpetab sortima: mida teha vanade riietega ja asjadega

Enne, kui viskad oma vanad riided või asjad olmeprügisse, mõtle, kas nendega annab ka midagi muud teha. 

6. Kuidas jätta toiduained raiskamata?

Nutikatel kokkadel on läbi aegade varuks olnud hulgaliselt nippe, et toit säiliks kauem, et ära saaks kasutada võimalikult suure osa toidust ja seda ei peaks ära viskama. Ka hea maitse on omadus, mis vähendab toidu äraviskamise tõenäosust. Bioneer kogus kokku paraja portsu rahvatarkusi, kuidas jätta toiduained raiskamata.

7. Katrin Bats: Eesti inimesed on plastikusõltlased

Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats leiab, et vastutustundlikkus keskkonna ning loodushoiu ees peaks eestlaste jaoks olema olulisemal kohal kui see täna on: näitena saab tuua kas või kilekotid, mis vaatamata kõrgemale hinnale on siiski eestlaste esimene ostukoti eelistus.

8. Ka vaimne vägivald on vägivald

Vaimne vägivald muudab inimese, kellele see suunatud on ebakindlamaks. Ebakindlus omakorda võib halvata mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii inimese vastupanu kui ka enesehinnang.

9. Palmiõli paneb mõtlema

Palmiõli on maailmas enimkasutatud taimeõlide edetabeli tipus. Palmiõli on universaalne ja populaarne ning selle tootmine on soodne. Teisalt on aga tegu vastuolulise tootega.

10. Humanas puhuvad uued tuuled: kaks Tallinna poodi muudavad tegutsemispõhimõtteid

7. jaanuarist muutub Nõmme Humana kauplus Humana 2 poeks ja märtsis avatakse Kotzebue tänaval Humana vintage pood.

11. 2019. aasta sammal on Wulfi turbasammal

Eesti samblasõbrad valisid poole tosina kandidaadi hulgast välja aasta sambla 2019. Väljavalituks osutus Wulfi turbasammal (Sphagnum wulfianum), teatas Tartu ülikooli taimeökoloogia vanemteadur Kai Vellak.

12. Kuidas tekitada vähem prügi kui keskmine eestlane?

Keskmine eestlane tekitab aastas 291 kg prügi. Soovid olla naabrist parem? Oled õiges kohas. Liisa Aavik blogist Suletud Ring jagab nippe, kuidas tekitada oluliselt vähem prügi, kasvõi ainult liitrine purgitäis aastas.

13. Meie metskitseline Eesti

Keskkonnaagentuuri värskest aastaraamatust „Mets 2017“ selgub, et suurima populatsiooniga suurulukiks Eestis on metskits, kelle arvukus on soojade talvede tõttu viimasel viiel aastal hüppeliselt tõusnud. 2018. aastal moodustasid suuruluktest Eestis metskitsed koguni 82,4 %. Viimastel aastatel on seetõttu oluliselt suurenenud ka metskitsede tekitatud metsakahjud ja metskitsedega seotud liiklusõnnetuste arv.

14. Jätkusuutliku ettevõtluse positiivne näide Rohepakend

Eestimaalasena oleme harjunud, et meie looduskeskkond on sama puhas kui meie visiitkaart. Raske on seda ette kujutada kaugemas tulevikus, kui praegu olemas olevad ärimudelid põhinevad kasvul, ja tegevustel, mille käigus tihtilugu hävineb loodus. Sellest väljakutsest arenes mõte teha traditsioonilisi asju teist moodi. Selle mõtte nimi ongi Rohepakend.

15. Toom Tekstiil aitab uuele elule teki-, madratsi- ja tehniliste tekstiilide tootmisel tekkivad jäätmed

Toom Tekstiil AS tegeleb Viljandis tööstuslike tekstiilijäätmete ümbertöötlemisega, milleks on eelkõige teki-, madratsi- ja tehniliste tekstiilide tootmisel tekkivate tekstiilijäätmete ümbertöötlemine uuesti kasutatavaks kiuks. Ümbertöödeldavad kogused on suurusjärgus 100 tonni kuus.

16. Keskkonnakomisjon hääletas karusloomafarmide keelustamise vastu

Täna toimunud istungil ei toetanud keskkonnakomisjon karusnahafarmide sulgemist nõudvat seadusemuudatust ja tegi riigikogule ettepaneku eelnõu juba esimesel lugemisel katkestada.

17. Seadusemuudatusega loodetakse vähendada eestlaste kilekotilembust vähemalt poole võrra

Juba nädala jagu on kehtinud uus pakendiseadus, mille järgi ei tohi poed enam tasuta jagada õhukesi ja väga õhukesi kilekotte. Muudatuse eesmärk on vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist.

18. Vegan neljapäev - pidulikud pannkoogid

Tänane veganretsept tuletab meelde, et pannkoogid pole sugugi paha toit. Ja neid võib küpsetada ka pisut teistmoodi, kui ollakse harjunud.

19. Aasta seen 2019 on soomustindik

Eesti mükoloogiaühing valis 2019. aasta seeneks soomustindiku (Coprinus comatus).

20. PAKRI tööstuspargil sai valmis 2 jalgpalliväljaku suurune päikesepark

Detsembri viimastel päevadel valmis PAKRI Teadus- ja Tööstuspargil Paldiski linna serval 2 jalgalliväljaku suurune päikesepark, mis võimsuselt suudaks ära katta ligi 300 kodumajapidamise energiavajaduse.

21. Biolagunev plast võib osutuda keskkonnale isegi kahjulikumaks

Veel mõni aasta tagasi poeriiulitel kättesaadavad biolagunevad kilekotid on ära kadunud. Biolagunevast plastist ühekordsed sööginõud koguvad aga populaarsust. Samas on biopõhistest polümeeridest toodete kasutamise keskkonnasõbralikkus küsimärgi alla seatud ning põhiline põhjus segaduse tekitamisel on bioplasti saatus pärast tarvitamist.

22. Nullkulust jääb väheks

Zero waste keerleb viie märksõna ümber - refuse, reduse, reuse+repair, recycle ja rot - keskendudes peamiselt jäätmetele tavatarbija vaatevinklist. Me räägime ühekordsetest joogikõrtest, kohvitopsidest, kilekottidest ja kõiksugu muudest pakenditest. Lisaks on fookuses komposteerimine, taaskasutus, vahetevahel sekka veganlus, kuigi seda viimast Nullkulu Ema Bea Johnson ei praktiseeri. Kogu jant keerleb ümber pisiotsuste tavaliste inimeste eludes, mille ökoloogiline jalajälg on kohati naeruväärse olulisusega. Pole siis ime, et nullkulutajaid vallaliste hipitüdrukutena nähakse.

23. Leia Facebookist oma kodukandi taaskasutusgrupp

Keskkonnahoidliku eluviisi üheks võimaluseks on kasutuseta asjade uuesti ringlusesse suunamine. Bioneer otsist välja üle 100 erineva Facebooki grupi, kus saab oma kraami taaskasutusse suunata või asjadele uut elu anda. Taaskasutamise viisiks võib olla nii asjade tasuta ära andmine, vahetamine kui ka müümine. Kui teate veel mõnda gruppi, lisage see loo kommentaaridesse. Meie keskendusime gruppidele, kus saab ka vahetada ja ära anda.

24. Kuidas kududa labakindaid nutisõltlasele

Tänapäeva inimese käepikendus on ju nutitelefon. Külma ilmaga on paljaste kätega kole ebamugav telefoni toksida. Kuna tavaliste kootud labakinnastega on telefoni näppida võimatu, tuli mulle mõte kududa niisugused labakud, mille näpuotsad käivad lahti. Pöidlaots on ka tähtis hoida vaba. See on ju vaata, et kõige tähtsam näpp nutihoolikule.

25. Kuidas korraldada keskkonnahoidlikku tööüritust?

Olete mõelnud, kui palju kulutusi tehakse ühe koolituse, konverentsi või suurema koosoleku läbiviimisel? On see vastutustundlik ning mõistlik? Toome siinkohal ära mõned nipid, et muuta sellised üritused keskkonnahoidlikumateks.

Sarnased artiklid