Naskalipoiste juttu rääkis mulle Kasispea merekaru ise. Harri Sandströmi jutt oli üks nendest, mis mind kunagi kuulama pani. Kuulan vahel teda siiamaani, kuigi meest ennast enam polegi enam.

Hara lahe jääl olid kunagi kalamehed nagu mustad täpid jääl, kui kaugelt eemalt vaadata. Ja siis olid veel ühed mustad täpid, mis liikusid ühe täpi juurest teise juurde ja neid kutsutigi Naskalipoisteks.

Need, kes kalameestele lahejääl käisid viina pakkumas. See oli torganud nagu naaskliga viinajooja sisemust. Targa Harri kunagine jutt tundus mulle targana ja targad jutud jäävadki alati paremini meelde kui rumalad lood.

Ja targad Naskalpoisid olid need, kes siis niimoodi targalt lisa teenisid.

Kasispea, 1994.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!