Bioneeri artikleid loeti veebruaris ligikaudu 50 000 korda. Bioneeri Facebooki lisandus üle 200 uue jälgija. Aitäh!
- Projektid
- Katrin Jõgisaar, Bioneer
- 5. märts 2019
- Foto: Pixabay
Meenuta veebruari enimloetud lugusid Bioneeris!
1. Menstruaalhügieeni vahendid ja mähkmed sisaldavad rohkem ftalaate kui paljud igapäevased plasttooted
Nädalapäevad tagasi sai avalikuks, et suur osa turul olevatest lastemähkmetest sisaldavad tervisele ohtlikes kogustes mürgiseid ühendeid. Kuid nagu selgub, sisaldavad ohtlikke aineid ka täiskasvanutele mõeldud hügieenitarbed.
2018. aastal tehtud uuringu järgi on Eestis taimekaitsemürke leitud ligi pooltest madalamatest kaevudest ja allikatest; lubatud piirväärtuse ületas 111st analüüsist 37.
3. Uuring paljastab ühekordsete mähkmete mürgisuse (lisatud Eesti teadlase kommentaar)
Äsja avalikustati Prantsusmaa Rahvusliku Terviseagentuuri (Anses) läbiviidud uuringu tulemused, kust selgub, et suur osa ühekordsetest beebimähkmetest sisaldavad märkimisväärsel tasemel inimese tervisele kahjulikke kemikaale, sealhulgas glüfosaadi jääke.
4. Viies Tallinna lasteaias pakutakse alates veebruarist mahetoitu
Tallinna Linnavalitsus ja Haridusamet käivitasid pilootprojekti - alates veebruarist pakutakse viies Tallinna lasteaias osaliselt mahetoorainest valmistatud toite.
5. FreshGo lõpetab oma tegevuse päevapealt
15. veebruar 2019 jääb paraku FreshGO e-poe viimaseks tööpäevaks. Poe töötajad selgitavad toimunu tagamaid ja vastavad enimtekkivatele küsimustele.
6. Kristel Liis Põdder: "Leetrid ei ole ohutu lastehaigus!"
Käesoleval aastal on Eestis leetritesse nakatunud juba 4 täiskasvanut, lisaks nakatusid eelmise aasta lõpus ka Taisse reisinud vaktsineerimata ema ja laps. Seoses selle murettekitava uudisega tahaksin rääkida leetritest ja leetrivaktsiinist – praegusest olukorrast ja enamlevinud müütidest.
7. Ratastoolis veerejate igapäevane bingoloto: ligipääsetavus
Ratastooli bingo tabelist rääkivas artiklite seerias heidan veidi varju, milline on tihti üle huulte tulevate lausete ja küsimuste laiem tähendus puudega inimestele. Ühtlasi annan ülevaate, milles Eesti liikumispuudega inimesed ehk kõige enam muutusi ootavad.
8. Vegan Sõbrapäev vihmametsade heaks: planeedi kopsud on suremas!
Liikumine Climate Save Estonia, mis on kohalik haru ülemaailmsest liikumisest Climate Save Movement, korraldas sõbrapäeval protestiaktsiooni Tallinnas, Brasiilia saatkonna ees.
Möödunud nädalal üllatas Keskkonnaministeerium avalikkust teatega, et metsanduse arengukava hakatakse koostama loosimise teel valitavas metsakogus ning huvirühmade aruteludes, aga lõplik kava pannakse paika ministeeriumi valitud juhtkogu poolt. Aktiivselt metsade kaitseks tegutsevat kodanikuühendust Eesti Metsa Abiks (EMA) juhtkokku kaasatud ei ole, andes sellega rahvaühenduse hinnangul selge signaali riigi kallutatusest säästvama metsanduse suunas liikuva rahvaosa vastu.
10. Kas kuuetunnine tööpäev või neljapäevane töönädal?
Kaheksatunnisest tööpäevast veedab keskmine kontoritööline tunni internetist artikleid lugedes, 44 minutit sotsiaalmeedias, 40 minutit eraasjadest rääkides ning umbes 26 minutit uut töökohta otsides. Produktiivne on keskmine kontoritöötaja vaid 2 tundi ja 53 minutit päevas.
11. Rahva abiga koguti kokku enam kui kaks tuhat teksapaari
Disainer Reet Aus, Stockmanni kaubamaja ja Uuskasutuskeskus kogusid sügisel alanud tekstiiliprügi ja arutu tarbimise vähendamise kampaania jooksul kokku üle kahe tuhande teksapaari. Üheskoos kutsuti inimesi tooma kasutatud teksariideid kogumispunkti selleks, et anda materjalile läbi ümbertöötluse pikem eluiga ja valmistada nendest uue disainiga rõivad.
12. Želatiinist tehtud uudne nahk säästab loodust
Mari-Ann Meigo ja Märt-Erik Martens plaanivad hakata tootma uudset materjali, mis on naturaalse naha omadustega, kuid palju loodussäästlikum. Enamik maailma nahast on kroompargitud ja kui ühe ruutmeetri naha tegemiseks läheb 5000 liitrit vett, siis Gelatex nahk vajab vaid 65 liitrit. Veel olulisem on aga see, et erinevalt väga mürgisest naha parkimise meetodist on nende materjal tehtud ainult looduslikest materjalidest.
13. Vegan neljapäev - hariira ehk sametine köögivilja-kikerherne-läätsesupp nuudlitega
Pakane paugub aga soe supp teeb soojaks. Marokos süüakse seda sageli eelroana ramadaani ajal, siis kui päike loojub ja võib taas lauda istuda. Hariirasid on tegelikult palju, iseloomulikuks jooneks on supi paksendamine jahuga. Hariira peab siiski jääma kergelt sametine, mitte liiga paks. Kui valmistad suppi korraga suurema koguse, nii et seda jääks ka järgmiseks päevaks, siis keeda makaronid mõlemal päeval eraldi ja lisa supile alles serveerimisel. Retsept on novembris ilmunud raamatust “Mitte ainult hummusest. Taimetoite araabia maadest”. Liis Sillaste-Tootsi ja Anniina Ljokkoi kokaraamatus kajastuvad Liisi kogemused araabia sõpradega koos kokkamisest ning Anniina teadmised täisväärtuslikust taimsest toitumisest. Vaimustavad pildid on teinud Tuuli Mathisen.
14. Kokkupuude taimemürkidega suurendab vähki haigestumise ohtu 41%
Hiljutise uuringu tulemused kinnitavad, et kokkupuude glüfosaadiga suurendab riski haigestuda mitte-Hodgkini lümfoomi (NHL), mis on ühine nimetaja mitmetele erinevatele lümfaatilistele kasvajatele.
15. Siim Maaten – Eesti ainsa veganteatri vedaja
Siim Maaten on näitleja, lavastaja ja keskkonnahuviline vegan, kes on ühtlasi teadaolevalt Eesti ainsa veganpõhimõtetega teatri eestvedaja. Uurisime Siimult, kuidas näeb välja tema töö, milised on tema keskkonnavaated ja kuidas leidis ta tee veganluseni.
16. Korteriühistu Kivimurru 7 takistab puuetega inimeste pääsemist koolitustele
Mis te teeksite, kui te kuuleksite situatsioonist, et üks koolitusfirma soovib luua oma ruumidele ligipääsu liikumispuuetega inimestele, et ka neil oleks võimalik koolitusest osa saada, kuid sama maja korterite elanikud, on sellele vastu? Võimatu, ütlete? Et tänases Eestis, kus ühiskond on kasvanud, selline asi võimalik pole. Aga paraku just selline situatsioon on Tallinnas lahti rullunud.
17. Kuidas tekitada vähem prügi kui keskmine eestlane?
Keskmine eestlane tekitab aastas 291 kg prügi. Soovid olla naabrist parem? Oled õiges kohas. Liisa Aavik blogist Suletud Ring jagab nippe, kuidas tekitada oluliselt vähem prügi, kasvõi ainult liitrine purgitäis aastas.
18. Katseprojekti käigus suurenes Mustamäel biojäätmete liigiti kogumine lausa poole võrra
Tallinna Jäätmekeskus viis Mustamäe kuues kortermajas (420 korterit) läbi katseprojekti, mille tulemusel kasvas biolagunevate jäätmete liigiti kogumine ligi 50%.
19. Riik moodustab laane- ja salumetsade kaitseks 58 uut looduskaitseala
Keskkonnaminister Siim Kiisleri ettepanekul kiitis Vabariigi Valitsus täna heaks 58 uue looduskaitseala moodustamise laane- ja salumetsade kaitseks. Kaitse alla võetavad alad asuvad riigimaal ning neile kehtestatakse ühine kaitse-eeskiri.
20. Ideekorje: putukaväil Põhja-Tallinnas
Tallinna linnaplaneerijad on loomas uut avaliku ruumi lahendust Kopli kaubajaamast Stroomi rannani. Kopli kaubajaama osatähtsus väheneb ja kõrgepingeliinid asendatakse maakaabliga, mis laiendab ala kasutusvõimalusi nt arendada roheala lineaarpargiks.
21. Mahepõllumajandusmaa pind kasvas üleilmselt ligi 70 miljoni hektarini
2017. aasta oli mahepõllumajandusele rekordiline. Nürnbergis toimunud maailma suurimal mahetoodete messil Biofach avaldati maailma mahepõllumajanduse ülevaatekogumik „The World of Organic Agriculture“, mille andmetel kasvasid märkimisväärselt nii mahemaa pind, tootjate arv kui ka maheturg. Kõige suurema mahemaa osakaaluga riigid olid Liechtenstein, Samoa, Austria ja Eesti. Üle 10% oli mahemaad 14 riigis.
22. Ka allapoole valimiskünnist jäänud erakonnad saavad riigilt toetust
Me kõik oleme kuulnud, et parlamendierakonnad saavad riigi poolset tegutsemistoetust. Kuid ilmselt on paljudele üllatuseks, et riigipoolset toetust saavad ka erakonnad, mille valimistulemus jääb allapoole 5 % künnist.
23. Ilutulestiku kasutamist on võimalik piirata
Möödunud aastalõpu lähenedes tõusis ühiskonnas taas terava tähelepanu alla ilutulestiku kasutamine ning samuti võimalused selle piiramiseks ja keelamiseks. See teema tõmbas nii kohalike omavalitsuste kui ka elanike tähelepanu. Lisaks vana aasta õhtule ja ööle lubab korrakaitseseadus ilutulestikku piiramatult kasutada veel kahel korral aastas - peagi läheneval iseseisvuspäeval ning juunikuus võidupüha puhul. Tallinna Keskkonnaameti tellimusel koostas Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) õigusliku analüüsi, et selgitada välja, millised on võimalused ilutulestikuga kaasnevate keskkonnahäringute vähendamiseks.
24. Idanditega kevadväsimuse vastu
Erinevad idandid on talvisel ja varakevadisel ajal, mil aedviljades pole suvist värskust ja maitseküllust, ideaalsed kodustes tingimustes kasvatatavad vitamiiniallikad. Värsketes idandites leiduvad vitamiinid ning mineraalid on organismi poolt hästi omastatavad ning aitavad ennetada kevadist vitamiinivaegust. Lisaks sisaldavad idandid rohkelt kiudaineid, mis puhastavad organismi, aitavad normaliseerida kolesteroolitaset ning soodustavad seedimist.
25. Poliitikud algatasid Eesti ökoriigi varivalitsuse
Veebruari viimasel päeval kuulutati Rahvusraamatukogus toimunud pressikonverentsil välja Eesti ökoriigi sümboolne varivalitsus, mis ühendab poliitikud kõikidest Riigikokku pürgivatest erakondadest*. Algatus püstitab Eestile uue suure arengueesmärgi ning liidab meeskonnaks keskkonnateemade olulisust ja erakonnaülesust tõdevad Riigikogu valimiste kandidaadid. Varivalitsusse on kaasatud Keskerakonna, Reformierakonna, EKRE, Sotsiaaldemokraatide, Isamaa, Eesti 200, Roheliste, Vabaerakonna ja Elurikkuse Erakonna ridades Riigikokku kandideerivad poliitikud.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
