Erinevad idandid on talvisel ja varakevadisel ajal, mil aedviljades pole suvist värskust ja maitseküllust, ideaalsed kodustes tingimustes kasvatatavad vitamiiniallikad. Värsketes idandites leiduvad vitamiinid ning mineraalid on organismi poolt hästi omastatavad ning aitavad ennetada kevadist vitamiinivaegust. Lisaks sisaldavad idandid rohkelt kiudaineid, mis puhastavad organismi, aitavad normaliseerida kolesteroolitaset ning soodustavad seedimist.
Erinevad idandid on talvisel ja varakevadisel ajal, mil aedviljades pole suvist värskust ja maitseküllust, ideaalsed kodustes tingimustes kasvatatavad vitamiiniallikad. Värsketes idandites leiduvad vitamiinid ning mineraalid on organismi poolt hästi omastatavad ning aitavad ennetada kevadist vitamiinivaegust. Lisaks sisaldavad idandid rohkelt kiudaineid, mis puhastavad organismi, aitavad normaliseerida kolesteroolitaset ning soodustavad seedimist.
- Tarbimine ja tervis
- Aet Trisberg, Bioneeri vabatahtlik (maitseelamused.blogspot.com)
- 11. veebruar 2019
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Seemneid saab idandada nii mullas kui mullata. Mulda külvatakse seemned, millest sirguvad valgusküllases kohas ca 5 cm pikkuseid taimevõrsed. Nende kasutusala on alates salatitest kuni supilisandini välja. Ilma mullata idandatakse seemneid niiskes ja soojas kasvukohas. Kui mullas idandades süüakse vaid taimevõrseid, siis ilma mullata meetodi puhul sobivad söögiks nii seeme kui idu. Idandamiseks on soovitav kasutada kindlasti mahepäritoluga seemneid (saadaval ökopoodides) mitte aga aianduspoodides müüdavaid taimekaitsevahenditega töödeldud seemneid, kuna kemikaalide kontsentratsioon idualges on tunduvalt suurem kui küpses taimes.
Idandid erinevad nii maitse kui kasvuaja ja -koha poolest. Kõige lihtsam on idandada mungube - need idanevad kõige kiiremini, ei kleepu kokku ega muutu ligaseks. Mungoad ei vaja ka spetsiaalset idandamisnõud, nende idandamiseks piisab käepärastest vahenditest. Pane pooleliitrisesse purki ca 1 dl (kogus paisub idandades umbes 4-5-kordseks) mungube, vala peale vähemalt poole rohkem vett ning jäta ööseks ligunema. Hommikul kalla vesi ära, pane purgile kummiga marli peale ning pese oad veelkord kraani all läbi (juba purgi sees, nii saab loksutada ja läbi marli vee ära kallata). Keera purk alaspidi, aseta taldrikule ning pane pimedasse kapinurka. Pese mungube iga päev 2-3 korda, et säiliks idanemiseks vajalik niisuks ning et ei tekiks hallitust (mungoad peavad jääma märjad, kuid mitte ujuma veeloigus). Mungoad on valmis kolmanda päeva lõunal-õhtul, idu pikkus võiks olla ca 1 cm. Idanemise aeg sõltub toatemperatuurist, alla 20-kraadise temperatuuriga on idandamine aeganõudvam. Vajadusel säilita mungube külmkapis kuni 4 päeva.
Mungoad meenutavalt maitselt veidi herneid, omades ka kerget pähklist mekki. Mungoad sobivad ideaalselt salatitesse, neid võib lisada vahetult enne valmimist ka suppidesse või vokkidesse (kuumutades vitamiinid kaovad), maitsvad on mungoad ka niisama kausist nokkides.
Purgis saab eelpool kirjeldatud meetodiga edukalt idandada ka läätsesid, herneid ja (nisu)teri, millest samuti sobib söömiseks nii seemne- kui iduosa. Väiksemad seemned nagu lutsern, redis, brokoli, kress, rukola, sinep jt vajavad aga idandamiseks lamedat pinda, kus seemned ei asetseks üksteise peal kuhjas. Samuti vajavad seemned pidevat niiskust ja valgust (erinevalt mungubadest). Idandid on valmis siis, kui idu otsa tekib kaks imepisikest rohelist lehekest (olenevalt seemnetest võtab see aega 4-7 päeva). Neist imeväikestest seemnetest ei jää idandades seemneosa ei silmaga nähtavaks ega hamba all tuntavaks, seemnest sirguvad hoopis niitjad idud, mis maitsevad olenevalt sordist kas vähem või rohkem vürtsikamalt-mõrkjamalt. Neutraalsema maitsega neist on lutsern, vürtsikamad aga rediseseemne-, rukola- ja sinepiseemne idandid. Mõned idandid (nt rediseseeme) kasvatavad paaripäevastena külge imepeened õhujuured, mis võivad esmasel vaatlusel näida hallitusena, kuid seda siiski pole.
Väikeseid seemneid on keeruline idandada sama purgimeetodit kasutades nagu mungube, kuna tillukesed seemned kipuvad enda ümber liga koguma, mistõttu võib kogu idandatav mädanema või hallitama minna. Eriti rohkelt koguvad enda ümber kleepuvat ollust kressi- brokoli-, rukola- ja sinepiseemned, mistõttu tuleb neid idandades olla seemnete loputamisel väga hoolikas. Et seemned ei asetseks kuhjas, võib proovida neid idandada ka lameda taldriku peal, kattes selle pealt niiske köögipaberiga (marli ei sobi, kuna idud kasvavad sellest läbi ning jäävad selle külge kinni). Parim ja lihtsaim viis on kasutada aga spetsiaalset idandamisnõud, mille abiga saab idandada kõikvõimalikke idusid.
Idandite puhul on oluline süüa neid värsketena, kuna just vastselt tärganuna leidub neis enim elujõudu ja vitamiine. Poes müüdavad idandid on sageli ülekasvanud ning oma paarinädalase säilivusaja jooksul kaob neist suur osa maitsest ja ka väärtuslikest vitamiinidest. Seetõttu ongi parim idandeid ise kodus valmistada - see ei ole ajamahukas tegevus, nõuab alguses vaid pealehakkamist. Kuigi idandid sisaldavad vähe toiduenergiat ning sobivad ideaalselt ka dieettoiduks, siis oluline on meeles pidada, et neis leiduvate rasvlahustuvate vitamiinide (D, E, K) omastamiseks on idandeid soovitav tarbida koos mõnda kvaliteetset toidurasva sisaldava toiduainega - nt külmpressitud õlidega. Vesilahustuvatest vitamiinidest sisaldavad idandid ka C- ja B-grupi vitamiine, mineraalidest kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja rauda.
Retsepte mungubadest:
Suvine mungoasalat parmesaniga
Ahjust tulnud forellifilee wokitud aedviljadega
Retsepte lutsernist:
Mozzarella, tomat ja basiilik… oodates kevadet
Retsepte rediseseemnetest jt idanditest:
Greibisalat röstitud india pähklitega
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta