Nädalapäevad tagasi sai avalikuks, et suur osa turul olevatest lastemähkmetest sisaldavad tervisele ohtlikes kogustes mürgiseid ühendeid. Kuid nagu selgub, sisaldavad ohtlikke aineid ka täiskasvanutele mõeldud hügieenitarbed.

2017. aastal viis Lõuna-Korea meediaväljaanne läbi uuringu, millega jõuti järeldusele, et hiljuti Aasia turgudele jõudnud hügieenisidemed võivad olla tõenäoliselt tuhandete naiste menstruaalprobleemide põhjuseks.  Meediajuurdlus sai alguse pärast seda, kui 15 000 lõunakorea naist läksid hügieenivahendite tootja Lillian`i vastu ühishagiga kohtusse. Tooted tekitasid väidetavalt allergilist löövet, erinevaid infektsioonhaigusi, ebaregulaarset menstruatsiooni ning piinavaid krampe alakõhus.

Lõuna-Korea meediauuringust sai tõuke ka Ameerika Ühendriikides äsja läbiviidud teadustöö, kus testiti 11 tootja ühekordseid naiste hügieenivahendeid ning nelja tootja erinevaid mähkmeid. Kontrolliti ftalaatide ja erinevate lendlevate orgaaniliste ühendite (LOÜ) sisaldusi. Uuringutega juhitakse tähelepanu sellele, kui palju on tegelikult meie ümber igapäevaseid tooteid, mis mürgitavad meie organismi ning on inimesteni jõudnud lünkliku või ebapiisava seadusandluse tõttu. Fookusesse on tõstetud ebamugav teema, millele ühiskonnas pole piisavalt tähelepanu pööratud - naiste reproduktiivtervis, mis hõlmab kõike emade ja laste tervisega seonduvat (rasestumine, rasedus, sünnitus, lapse heaolu jms). Viimane uuring on praeguseks küll läbi viidud, aga avalikustatakse alles käesoleva aasta märtsis.

Testis osalenud firmade nimesid uuringu läbiviijad ei avalikustanud, aga teada on, et tooted koguti Korea, Jaapani, Soome, Prantsusmaa, Kreeka ja Ameerika Ühendriikide kauplustest. Uuringu protsessi juhtinud professor Jay Ko CheMyong kommenteeris, et ta ei pidanud õigeks tootjate nimede väljaütlemist, sest tegelik uuringu eesmärk on välja tuua teaduslikud ja objektiivsed tulemused numbrites.

Lendlevatest orgaanilistest ühenditest kontrolliti metüleenkloriidi, tolueeni ja ksüleeni sisaldust, ftalaatidest DBP, DEHP, DEP ja BBP.

Suurem osa hügieenisidemetest, pesukaitsetest, tampoonidest ja mähkmetest on kõik tehtud plastist

Uuringust selgubki, et määratu hulk testitud toodetest sisaldavad nii erinevaid lendlevaid orgaanilisi ühendeid kui ka ftalaate.

Kõik 11 testitud toodet sisaldasid ksüleeni, tolueeni leiti üheksast tootest ja metüleenkloriidi sisaldasid kahe tootja hügieenisidemed. Mähkmetest sisaldasid kõik neli tolueen ja ksüleeni, metüleenkloriidi ei sisaldanud õnneks ühegi katses osalenud tootja mähkmed.

Naiste ühekordseks kasutamiseks mõeldud hügieenivahenditest leiti kaht sorti ftalaate kõigist 11 katses osalenud tootest. Mähkmetest sisaldasid kaht sorti ftalaate kõigi nelja tootja mähkmed. Seega  on paljudes mähkmetes ja menstruaalhügieeni toodetes ftalaatide sisaldus märgatavalt kõrgem kui mitmetes igapäevaselt kasutatavates plasttoodetes.

Ftalaadid on omaette kemikaalide rühm, mida kasutatakse enamasti plastesemetes, et muuta need pehmemaks ja elastsemaks. Ftalaate kasutatakse näiteks erinevates kosmeetikatoodetes (lõhnaõlid, küüne- ja juukselakid, pesuvahendid jpm), kodukeemias, mänguasjades, aga ka putukamürkides ja ehitustööstuses.

Lendlevad orgaanilised ühendid (LOÜd) on lahustid, mis esinevad vedelal või gaasilisel kujul ning neid kasutatakse enamasti teiste kemikaalide hõrendamiseks. Nii tolueeni, ksüleeni kui metüleenkloriidiga puutume me kokku igapäevaselt. Lahusteid kasutatakse näiteks kodukeemias, erinevates värvides ja liimides ning ka bensiinis oktaaniarvu tõstmiseks.

Testitud toodete LOÜ kontsentratsioonide erinevused olid ligikaudu 6000 kordsed. Ftalaatide puhul olid erinevused kõrgeima ja madalaima kemikaalide sisalduste vahel 130 kordsed. Sellest võib järeldada, et toodete valmistamiseks on mitmeid erinevaid tehnoloogiaid. Ning järelikult ei ole tegemist juba eelnevalt saastunud toorainega, vaid tootjad lisavad  teadlikult ja järjepidevalt toodetessee erinevates kogustes mürgiseid kemikaale ning kasutavad neid tootmises.

Ameeriklanna Alexandra Scranton, on suure osa oma elust pühendanud võitlusele mürgiste kemikaalide vastu naiste igapäevaelus. Ta on lehekülje „Women's Voices for the Earth“ asutaja ning kuigi ta ei osalenud värske uuringu läbiviimisel, andis ta ka oma hinnangu teadustöö tulemuste kohta.

„Erinevused tootjate vahel seisnevad lihtsalt selles, kui palju ja milliseid erinevaid mürgiseid kemikaale keegi oma toodetesse lisab“.

Ameerika Ühendriikides laste tervise eest seisvate organisatsioonide ühendus on juba aastaid nõudnud, et ühekordsetele mähkmetele kehtestataks rangemad kontrollnõuded, sest hetkel ei ole kohalikus toidu ja ravimite registris mähkmed kirjas meditsiiniliste vahenditena ja seega ei ole nendele ka ette nähtud meditsiiniliste testide läbimist.

Naiste menstruaalhügieeni toodete ja mähkmete puhul ongi suurimaks probleemiks see, et me teame tegelikult väga vähe nende toodete koostisosade kohta. Tootjal ei ole kohustust toote koostisosasid pakendil avalikustada ja enamasti seda ka ei tehta. Ühiskonnas räägitakse neist probleemist vähe ning ka piisaval tasemel uuringuid on teostatud minimaalselt.

Sünnieelset kokkupuudet ftalaatidega on seostatud poiste puhul ebanormaalsete suguelundite arenguga

Samuti on vähe uuritud imikute kokkupuute tagajärgi selliste tugevate kemikaalidega. Ftalaatide kokkupuude otseselt suguelundite kaudu on äärmiselt ohtlik, pärssides näiteks meessuguhormooni (testostetrooni) teket ning sünnieelset kokkupuudet ftalaatidega on seostatud poiste puhul ebanormaalsete suguelundite arenguga.  

Värske uuringu autorid nendivad, et kindlasti nõuavad põhjalikku lisauurimist LOÜ ja ftalaatide koos- ja kõrvalmõjud, arvestades just seda, et füüsiliseks kokkupuutekohaks mürkainetega on inimese suguelundid ning naiste puhul on tegemist pikaajalise ja regulaarse kemikaalidega kokkupuutega.

LOÜ ja ftalaate seostatakse mitmete haiguste tekkega. Näiteks LOÜ tõstavad ajukahjustuste tekke riski, soodustavad astma ja vähktõve kujunemist ja takistavad normaalset reproduktiivsüsteemi talitlust. Ftalaadid tekitava endokriinhäireid, mõjuvad koormavalt südamele ja reproduktiivtervisele, soodustavad diabeeti ning suurendavad sünnidefektide esinemist.

Dr Leo Trasande on New Yorgi Langone'i ülikooli professor ja üks põhiteemasid tema jaoks on laste tervis ja selle mõjutatus ümbritsevast keskkonnast. Tema hiljuti välja antud raamat käsitlebki keskkonnast tulenevat ja üha suurenevat kemikaalide mõju, mis häirib inimeste hormonaalset tasakaalu. Teiste hulgas on analüüsitud ka just ftalaatide toimet inimorganismile. Raamat kannab pealkirja „Haigem, Paksem, Vaesem“ („Sicker, Fatter, Poorer“).

„Kahjuks ei ole uuringu tulemustes midagi üllatavat, aga see-eest on väga murettekitav, et selliseid aineid sisaldavad tooted on vahetus kontaktis inimese suguelunditega“.

Dr Leo Trasande jaoks on hirmutav asjaolu, et tegemist on hiljuti kogutud proovidega ja kuigi ühiskonnas on palju tähelepanu juhitud asjaolule, et laste mänguasjades sisalduvad ftalaadid jõuavad laste organismi suu kaudu, ei ole keegi siiani juhtinud tähelepanu naiste menstruaalhügieeni toodetele ega mähkmetele.  

Tegemist on kroonilise mürgitamisega

Naistele ühekordseks kasutamiseks mõeldud hügieenitoodete puhul on suurimaks probleemiks sünteetiliste kemikaalidega kokkupuute tihedus. Naised kasutavad hügieenisidemeid ja tampoone keskmiselt 40 aastat oma elust, kord kuus ja järjest pea nädala.

Lõpuks hakatakse vaikselt tähele panema ja uurima seda, millist kahju nii mähkmed kui sidemed ja tampoonid inimese kehale teevad, sest suguelundite kaudu imenduvad mürkained kiiremini.

Uuringu lõpliku versiooni ei ole küll veel avalikustatud, aga on täiesti võimalik, et ühena tulemustest selgub, et kokkupuutel kehaga ja eriti suguelunditega võivad näiteks tootes olevad ftalaadid hõlpsamini eralduda ja kiiremini inimese organismi jõuda.

Uue uuringu tulemuste valguses tõstatub küsimus, et milliseid uusi koostisosasid, mille peale varem ei ole tuldud, me peaksime hügieenitoodetest otsima? Ettevõtted uuendavad oma tooteid igapäevaselt, et muuta neid veel enam imavaks ja vastupidavaks, seega lisatakse toodetesse ka pidevalt uusi kemikaale ja plastikut.

Kommentaar Terviselehe väljaandjalt Aleksander Laanelt

“Uurigu tulemused on muidugi etteaimatavad - pole enam suur saladus, et enamik ühekordseid hügieenitooteid sisaldab ohtlikke lisaaineid. Neid toodetakse sünteetilistest materjalidest, mis vajavad mitmesuguseid “pehmendajaid” ja need on enamasti ühekordseks kasutuseks ja vajavad seetõttu tohutuid toorainekoguseid ning “odavat” tootmisprotsessi. Oluline osa haigustest on aga põhjustatud endokriinsüsteemi häirivatest ainetest, sh pestitsiidid nagu glüfosaat ja plastifikaatorid nagu ftalaat jpt. Nende haiguste (kasvajad, ADHD, laste rasvumine, diabeet, fertiilsusprobleemid jt) kemikaalide põhjustatud osa hinnaks kogu Euroopas on enam kui 1% võrra väiksem SKT, kulu inimese kohta umbes 320 eurot aastas. Eestis on endokriinsüsteemi häirivate kemikaalide kuluks tervise mõttes u 320 miljonit eurot, 1,5% SKTst ja 239 eurot inimese kohta aastas. Naiste hügieenitoodete puhul on plastidest ja kemikaalidest tulenevaid probleeme võimalik vältida näiteks mahepuuvillast toodete või menstruaalanuma kasutusega. Üha populaarsemaks muutuvad ka pestavad-taaskasutatavad puuvillast tehtud tampoonid, pesukaitsmed ja sidemed, mis ka Eestis müügil on.”

See artikkel on Eestimaa Roheliste avaldatud lugude sarjast, millel eesmärgiks tuua Eesti lugejani teavet maailmas toimuvast seoses mürgiste pestitsiidide ja teiste hormonaalset tasakaalu häirivate ühenditega ning et võimustada teadlikku inimest kaitsma ennast ja oma lähedasi tervisele ohtlike ainete eest.

Samas sarjas on ilmunud lugu “Uuring paljastab ühekordsete mähkmete mürgisuse”, mis räägib äsja avalikustatud Prantsusmaa Rahvusliku Terviseagentuuri (Anses) läbiviidud uuringu tulemustest, kust selgub, et suur osa ühekordsetest beebimähkmetest sisaldavad märkimisväärsel tasemel inimese tervisele kahjulikke kemikaale, sealhulgas glüfosaadi jääke. Mürgiste beebimähkmete artiklile on kommentaari kirjutanud mikrobioloog-ökotoksikoloog Kai Künnis-Beres, kes on Eestimaa Roheliste riigikogu valimiste esinumber Jõgeva- ja Tartumaal. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta