Disainer Reet Aus, Stockmanni kaubamaja ja Uuskasutuskeskus kogusid sügisel alanud tekstiiliprügi ja arutu tarbimise vähendamise kampaania jooksul kokku üle kahe tuhande teksapaari. Üheskoos kutsuti inimesi tooma kasutatud teksariideid kogumispunkti selleks, et anda materjalile läbi ümbertöötluse pikem eluiga ja valmistada nendest uue disainiga rõivad.

Ümbertöödeldud teksadest valmistati uus eksperimentaalne toode. Lõng, millest Reet Ausi uue kollektsiooni kampsun on kootud, sisaldab 85% kasutatud teksat ja teeb kudumi üsna ainulaadseks teiste kudumite seas. Valminud Reet Ausi kollektsioon “Teksa uus elu” on nüüd ekslusiivselt saadaval vaid Stockmanni kaubamajas ja Reet Ausi Telliskivi stuudios.

Kampaanial on olnud suur mõju. “Oktoobri lõpus, inspireerituna meie kogumiskampaaniast, võttis EBS Gümnaasium ühendust Uuskasutuskeskusega ning uuris, kas nad võiksid kooli projektina samuti teksaseid koguda,” ütleb Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska. Junior Achievement projekti Creatlon raames kogusid õpilased hea kampaania toetuseks kokku 1260 teksapaari. EBS Gümnaasiumi juhi Kersti Uudla sõnul on hea, et sellised teemad üldse tõstatuvad ja noortel lubatakse selles kõiges osaleda. “Hiljuti saabus suures koguses teksaseid ka Saaremaalt,” teab Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner lisada. Ta jätkab, “Tunneme, et meie kampaania on tõesõna andnud ühiskonda suure ja positiivse sõnumi.” Kokku on kampaania raames kogumispunktidesse toodud üle kahe tuhande teksariide.

Täna valitseb maailmas kiirmoe põhimõte: võtame toormaterjali, toodame sellest rõiva, kanname seda ja siis viskame minema. Erinevaid materjale segatakse omavahel kokku, mis raskendab hiljem materjali taaskasutamist. „Tegelikult peaks mõtlema juba disainimise algetapis sellele, kuidas kasutatavaid materjale saaks pärast toote eluiga uuesti kasutada,” selgitab disainer Reet Aus. Ta lisab, et jätkusuutliku disaini puhul on oluline läbipaistvus - kust tuleb toormaterjal, kuidas kangast või lõnga toodetakse ning kus ja kuidas on toode valmistatud. Oluline on ka see, kui kaua toodet kasutatakse ja mis tootest pärast selle kasutamist saab. Siit tulenebki ringdisaini idee ja ümbertöötlus, mis võimaldab meil materjali edasi ringluses hoida. Eeskujuks on siin looduses valitsev ringlus. “Loodus ei tooda kunagi prügi, kellegi ülejääk on alati sisendmaterjaliks järgmisele,” ütleb Aus.

“Jätkusuutliku disainerina olen vaadelnud aastaid ülejääki toormaterjalina ja otsinud erinevaid lahendusi loodud materjali võimalikult pikalt ringluses hoidmiseks. Antud koostöö on pikaajalise arenduse tulemus, kus üheskoos astusime järgmise sammu tarbimisjärgse materjali ringlusse toomisel, räägib Aus ja lisab, et eesmärk oli astuda sõnadelt tegudele ja nüüd Eestis esmakordselt sulgeda ring väärindades ülejääke.

Riiete tarbimine on maailmas viimase 15 aastaga kahekordistunud – ostetakse rohkem, eelistatakse madalat kvaliteeti ja riideid kantakse lühemat aega. “See on loonud olukorra, kus rõivatööstus kasutab tohutul hulgal loodusresursse, samal ajal muutub rõivas kiiresti prügiks ja koormab meie loodust,” ütleb Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska ja lisab „Koostöö Reet Ausi ja Stockmanniga andis meile võimaluse tuua asjade korduskasutuse ja materjalide ringluse mõtteviis laiema publikuni ning tekitada turgu taaskasutatud materjalidele, millele Reet Aus ja Stockmann on andnud lisaväärtust läbi toodete kauni disaini ja meeldiva ostukeskkonna.”

Uuskasutuskeskuse panus kollektsiooni valmimisse tulenes abist suunata inimeste kappidesse seisma jäänud asjad korduskasutusse (ingl. k reuse) läbi oma kauplustevõrgu ja materjali ümbertöötlusesse (ingl.k recycling) läbi rahvusvahelise koostööpartneri. “Täna puudub Eestis võimekus suures koguses ja erineva koostisega tekstiilimaterjalide ümbertöötlemiseks ja seetõttu piloteerime koostööd rahvusvaheliste partneritega. Tulevikus võiks selline võimekus olla ka Eestis kohapeal, tuginedes meie traditsioonidele ja positsioonile tekstiili väärtusahelas,” selgitab Jüriska.

Jaekaubandus on kõige olulisem lüli ringmajanduses, et asi liiguks massidesse ja annaks tegeliku efekti keskkonnale ja tarbimisharjumusele. “Jaekaubandusettevõttena lasub meil väga suur vastutus ning julgen öelda, et isegi kohustus tarbimisharjumusi mõjutada. Nii otsustasime esimesena Eestis anda oma reaalse panuse selleks, et rõivatööstuse tarbimisring nö kokku tõmmata,” ütleb Stockmanni Tallinna kaubamaja direktor Marge Türner. “Uuskasutuskeskuse abil saame korraldada kasutatud teksade kogumise, sorteerimise ja ümbertöötlemise, millest disainer Reet Aus toodab uued rõivad, mis on saadaval siinsamas kaubamajas, kuhu inimene oma vanad teksariided tuua saab.”

Stockmanni, Uuskasutuskeskuse ja disainer Reet Ausi projekt on esimene pilootprojekt Eestis, mille käigus katsetatakse tekstiilimaterjalide ringlussevõttu (ingl.k closing the loop). Projekti eesmärgiks on vähendada tekstiiliprügi ja arutut tarbimist ning üheskoos partneritega kutsutakse inimesi tooma seisma jäänud teksariideid kogumispunkti selleks, et anda riietele pikem eluiga ja valmistada nendest uue disainiga rõivad.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta