Nutikatel kokkadel on läbi aegade varuks olnud hulgaliselt nippe, et toit säiliks kauem, et ära saaks kasutada võimalikult suure osa toidust ja seda ei peaks ära viskama. Ka hea maitse on omadus, mis vähendab toidu äraviskamise tõenäosust. Bioneer kogus kokku paraja portsu rahvatarkusi, kuidas jätta toiduained raiskamata.
- Tarbimine ja tervis
- Materjalide abil koostas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
- 5. jaanuar 2019
- Foto: Pixabay (CC0 Creative Commons)
Nippe toiduainete säilitamiseks
Kõiki toiduaineid hoitakse pimedas. Eriti kahjulik on otsene päikesevalgus rasvadele – nad rääsuvad. Sama lugu on toiduainetega, mis sisaldavad palju rasva: halvaa, majonees, šokolaad. Valgus hävitab ka toidus sisalduvaid vitamiine.
Päevavalguses tekib kartulisse inimesele ohtlik aine solaniin, mida koguneb eriti palju roheliseks tõmbunud kohtadesse ja idudesse. Ka kartulit hoitakse pimedas. Solaniin võib põhjustada peavalu, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Solaniin on terves kartulis ja seda ei saa eemaldada ei keetmise, praadimise, küpsetamise ega ka roheliste tükkide väljalõikamisega. Nii et väldi pruunitäpilisi või rohelisi kartuleid.
Et päevalilleõli ei rääsuks, ärge hoidke seda tihedalt suletud anumas. Vanasti raputati taimeõlisse ka veidi soola, et säilivusomadusi parandada.
Oliiviõli (erinevalt teistest õlidest) ei tohi külmkapis hoida, muidu muutub see häguseks. Oliiviõli õige koht on pimedas kapis.
Herned ja oad on tänuväärsed toiduained, mida saab säilitada kuivatatuna. Kuivatada saab ka köögivilju. Kuivatatud köögiviljad võivad säilida aastaid, kuid kuivatamisel hävib neis leiduv C-vitamiin ja väheneb ka teiste vitamiinide sisaldus. Koduoludes on kuivatamine aeganõudev.
Rõõska piima tuleb hoida pimedas, sest valguse käes kaotab ta suure osa vitamiinidest.
Et piim külmkapi puudumisel kohe tilgastama ei läheks on otstarbekas teda vähese suhkruga läbi keeta (1 lusikatäis suhkrut liitri piima kohta).
Võid ja rasvaseid toiduaineid ei tohiks hoida kilekotis, nad riknevad kiiresti või hakkavad ebameeldivalt lõhnama.
Apelsinid ja sidrunid seisavad kaua värsked, kui neid taimeõliga määrida ja kilekotiga jahedasse asetada.
Sidrunit võib kaua värskena hoida, pannes ta purki vette ja vahetades vett 1-2 korda päevas.
Kõige paremini säilib sidrun suhkrus. Puistata suhkur karbi põhja, asetage sinna sidrunid nii, et nad omavahel kokku ei puutuks.
Magusad puuviljad pannakse külmutuskappi ja hapud jäetakse külmutuskapist välja, ütleb levinud reegel. Apelsinide ja mandariinide puhul on eelistatav jahedam keskkond, ideaalselt 2-5°C vahel. Sidrunid ja greibid võivad külmutamisel kahjustada saada ja seetõttu on eelistatav neid hoida 10-15°C -kraadise temperatuuri juures. Laimi võib säilitada mõlema eespool mainitud tingimuste juures, kuid eelistatavaks temperatuuriks on 8-10°C.
Maitseainetopse ei tohiks hoida pliidi kohal!
Kohvi on otstarbekas hoida klaasist või plekis nõus kuivas ja jahedas.
Maitseroheline säilib palju kauem, kui see pärast pesemist, rätikul kuivada laskmist säilituskarpi panna, karp tihedalt sulgeda ja külmikusse asetada.
Porgand säilib kauem, kui seda sibulakoore leotisega pritsida.
Värsked tomatid säilivad kauem, kui laduda neid ühes, kihis varred ülespoole niiskust imava paberi peale.
Mädarõigast hoitakse temperatuuril nullilähedasel temperatuuril suhkruga ülepuistatult.
Mune ei või üle kahe nädala külmikus hoida. Kui aga mähkida iga muna eraldi paberisse ja neid kord nädalas pöörata, siis säilivad munad palju kauem. Mune võib ka üsna kaua toatemperatuuril hoida, kui nad õhukeselt rasva või taimeõliga üle määrida.
Kui tahate maakodus liha säilitada, aga teil pole külmikut, siis soolake liha sisse. Teatud kontsentratsioonis on keedusoolal bakterite tegevust aeglustav või baktereid hävitav toime.
Toores köögivili ja maitseroheline seisavad värsked, kui nad niiske rätiku sisse keerata.
Salatid ja spinat tuleb hästi pesta, sõelal kuivada lasta, kaanega potti panna ja hoida jahedas.
Värske kurk säilib mitu päeva, kui see umbes kolmveerandi ulatuses vees seisab, varreots allapoole. Vett peab iga päev vahetama.
Hoidke kurke jahedas kohas, 8°C juures, näiteks külmutuskapi köögiviljasahtlis. Kurk on tundlik külma suhtes. Kurgid saavad külmutamisel kahjustada, esinevad sissevajunud pehmed laigud ja läbipaistvad viljalihaplekid.
Redised asetage vette, lehed allapoole ja hoida jahedas ja pritsida aeg-ajalt veega.
Leib säilib paremini toatemperatuuril või külmutuskapis, aga mitte sügavkülmas. Toatemperatuuril on kõige parem hoida leiba suletud plastikkotis, mis väldib selle kuivamist. Leiba võib hoida ka leivakastis.
Hoidke leiba plastikkotis koos toore, kooritud kartuliga. Kartul lisab vajatud niiskust, mis väldib leiva kuivamist ning see püsib kauem värskena.
Kõik puuviljad ei sobi omavahel kokku. Õunad, ploomid, virsikud ja pirnid emiteerivad etüleengaasi, mis kiirendab kõikide puuviljade küpsemisprotsessi. Banaanid ja kurgid on eriti vastuvõtlikud etüleeni suhtes. Nii, et hoidke need viljad teineteisest eemal.
Koduaia marju ja köögivilju on hea säilitada sügavkülmas. Külmutamisel lakkab või aeglustub mikroorganismide elutegevus, aeglustub ka ensüümide toime, mistõttu toiduained võivad säilida kuni kaks aastat, kodus kuni aasta. Toiduainete toiteväärtus säilib seda paremini, mida madalam on temperatuur ja mida kiiremini külmutamine toimub. Kodus kasutatavates külmikutes toimub külmutamine temperatuuril -18°C, tööstuslikul külmutamisel on temperatuur -30 kuni -40°C.
Toidu säästev ettevalmistamine
Liha ülessulatamisel tuleb meeles pidada, et mida aeglasemalt see toimub, seda rohkem lihamahlu säilib. Kõige parem on seda teha külmkapis. Liha asetatakse kastrulisse või kaussi ja kaetakse niiske rätikuga. Jääkristallid sulavad aegamisi ja osa niiskust jõuab imenduda lihakiududesse, need paisuvad ja nende algne olek taastub. Kui liha sulatamisega on kiire, siis jäetakse see 2-3 tunniks toatemperatuurile seisma. Kuuma vee abil liha ei sulatata.
Et kooritud kartulid ei tumeneks, hoitakse neid külmas vees. Kartulite leotamist ei tohi teha pikalt, sest muidu hakkab C-vitamiin kartulis lagunema.
Et oad ja herned kiiremini pehmeks keeksid, tuleb neid eelnevalt külmas vees leotada. Ärge kasutage leotamiseks sooja vett, see muudab kaunviljad hapukaks.
Ka tatart, riisi, tange ja hirssi võib enne toidu valmistamist leotada.
Et mädarõigas ei tumeneks, tuleb ta üle kallata 3-5% äädikalahusega.
Soolaseeni ei tohi hoida soojas, kuid ka mitte külmutada: nii ühel kui ka teisel juhul muutuvad nad tumedaks.
Poolikuks jäänud vahuveinile enam korki peale panna ei saa, kui pistate pudelisuusse teelusika või noa, püsivad gaasid kuni järgmise päevani pudelis.
Kala saab säilitada paremini, kui pesta see korralikult külma veega läbi, pakkida paberisse ja panna jahedasse. Ka soolaga sissehõõrumine takistab kala riknemist. Kui säilitate kala kilekotis, jätke koti ots avatuks. Värske kala tuleb toiduks valmistada mõne tunni jooksul pärast ostmist.
Nippe kriiside ennetamiseks
Värsked seened riknevad kiiresti, eriti kui nad on korjatud vihmase ilmaga. Juba paaritunnise korvis seismise järel muutuvad nad pehmeks ja tarvitamiskõlbmatuks. Seepärast tuleb nad pärast korjamist ja puhastamist kohe ära teha.
Seenetoite ei saa kaua säilitada.
Ärge külmutage uuesti juba kord sügavkülmutatud ja sulanud toiduaineid.
Leivakasti või -kappi on soovitav puhastada kord nädalas, eriti hoolas peab olema niisketel suvepäevadel.
Et kissellis ei tekiks klimpe, peab tärklise korralikult külma veega segama. Saadud vedelik kallatakse keeva mahla sisse, kuid seda ei valate mitte keskele, vaid mööda serva. Tasub jälgida, et mahl liiga ägedalt ei keeks. Kissell kipub pritsima.
Et sool tükki ja niiskeks ei läheks, lisage soolanõusse leht kuivatuspaberit või mõni riisitera. Kui sool siiski niiskeks läheb, lisage 6-10% tärklist. Nii jääb sool igasuguse õhuniiskusega kuivaks. Väike tärkliselisand ei muuda soola maitset ega ka värvust.
Et õunad küpsetamisel lõhki ei läheks ja panni külge kinni ei jääks, tuleb nad mitmest kohast eelnevat nõelaga läbi torkida ja pannile veidi vett lisada.
Soolatud köögiviljad ei lähe hallitama ja nende maitse paraneb, kui nad lahtises nõus katta mädarõikaliistudega.
Kui ahjuliha hakkab juba pealt kõrbema, aga seest on ikka veel toores, siis katke liha fooliumiga. Nii päästate ka kala kõrbemisest.
Kui tahate muna värskust kontrollida, pange see külma vette. Kui muna vajub põhja, on see värske, kui jäme ots tõuseb üles, siis mitte, ja kui muna tõuseb täitsa pinnale, on see vana. Viimane ei tähenda aga, et muna on riknenud. Vanemat muna on kergem vahustada kui värsket, samuti sobib see keetmiseks, sest vana muna koor tuleb paremini lahti. Vana muna puhul lööge see alati lahti eraldi tassi sisse, sest siis saab veel muna lõhna kontrollida.
Tehke vanast toidust uus. Vanadest leivaviiludest saab näiteks uut leiba küpsetada, köögiviljajääkidest saab pajarooga teha, piimasupist saab pannkooke teha, keedetud kartulitest saate kartulikotlette teha ja vanast saiast saab saiavormi teha. Kindlasti on nippe teisigi!
Nippe tagajärgede silumiseks
Kui kartulid on teie keldris veidike külma saanud, siis halva maitse vältimiseks hoidke neid mõnda aega enne toidule lisamist külmas vees. Seejärel pange kartulid keevasse vette ja lisage lusikatäis äädikat.
Kui piim keetmisel põhja kõrbeb, tuleb see kohe teise nõusse ümber valada, lisades näpuotsatäis soola ja asetada nõu külma vette.
Närbunud tilli-, selleri- ja petersellilehed muutuvad taas värskeks, kui nad äädikavette panna. Sama tulemuse saate ka siis, kui panete rohelise toiduained tunnikeseks vette, millele on lisatud sidrunimahla.
Kui olete juustu seisma unustanud ja juust on kõvaks kuivanud, siis pange juust mõneks ajaks piima sisse. Piim annab juustule värskuse tagasi.
Kasutatud materjalid
- J. Kanevski, E.Krasnjanski, M.Lõssov „Kokkuhoid kodus“, tõlge 1987 (originaalteos 1985), kirjastus „Valgus“
- Goronje.ee „Head nõuanded jahutamiseks ja külmutamiseks“
- DELFI „Toidu säilitamine“
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
