Tänu Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist rahastatavate moderniseerimisfondi ja innovatsioonifondi muudatustele ning sotsiaalse kliimafondi loomisele on Eestisse kliimaneutraalsusele ülemineku rahastamiseks oodata sadu miljoneid eurosid lisaraha.

Euroopa Liidu keskkonnanõukogus kliimapaketi „Eesmärk 55“ läbirääkimistel Eestit esindanud keskkonnaministri kohuseid täitva maaeluministri Urmas Kruuse sõnul leppisid ministrid läinud nädalal kokku moderniseerimisfondi mahu suurendamises, mis toob Eestile kliimaneutraalsusele ülemineku rahastamiseks aastani 2030 hinnanguliselt ligi 320 miljonit lisaeurot.

„Kokku on Eesti osa sellise juhul moderniseerimisfondist umbes 850 miljonit eurot,“ märkis Kruuse. „Aastaiks 2024–2030 saab Eesti ligi 320 miljonit eurot juurde tänu fondi suunatavatele lisaühikutele. Fondi suuremat mahtu finantseeritakse just heitkoguse lisaühikute müügist.“

Kuna maanteetranspordi ja hoonete sektorile luuakse eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem, tegi Euroopa Komisjon umbes aasta aega tagasi ettepaneku luua sotsiaalne kliimafond. Sellega soovitakse toetada haavatavamaid leibkondasid ja mikroettevõtteid puhtamale transpordile ja energeetikale ülemineku esimeste aastate jooksul.

ELi keskkonnaministrid leppisid kokku, et sotsiaalse kliimafondi maht hakkab aastatel 2027 kuni 2032 olema 59 miljardit eurot. Osa transpordi ja hoonete sektori heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest suunatakse uude fondi ning jagatakse selle kaudu riikide vahel ümber.

Eesti saab fondist 169 miljonit eurot haavatavamate sihtrühmade toetamiseks üleminekul puhtamatele ja säästlikematele transpordi ja toasooja alternatiividele ning energiatõhususe investeeringutele.

Samuti otsustasid keskkonnaministrid suurendada moderniseerimisfondist kaasrahastavate prioriteetinvesteeringute määra seniselt 70 protsendilt 80 protsendile. Prioriteetinvesteeringud hõlmavad taastuvenergia tootmist, energiatõhususe suurendamist transpordi, hoonete, põllumajanduse ja jäätmete sektoris ning energia salvestamist.

Innovatsioonifondi lisas Eesti koostöös teiste liikmesriikidega sätted, mis aitavad tagada parema geograafilise tasakaalu tulevaste fondist rahastavate projektide vahel. Ühtlasi on muude kokkuleppe ettepanekute koosmõjul plaanis suurendada fondi mahtu.

Keskkonnanõukogul otsustatu ei pruugi siiski tähendada lõplikku kokkulepet – selle alusel  algavad nüüd ametlikud läbirääkimised kliimapaketi üle Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu vahel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta