Matsalu rahvuspargis RMK tellimusel valminud Kloostri sild-regulaator, mille ehitus läks maksma 620 000 eurot. Silda on vaja selleks, et pikendada üleujutusperioodi Põhja-Euroopa suurimal, Kasari lageluhaalal, ning tagada ligipääs hooldatavale alale.
- Bioneeri uudised
- 10. detsember 2014
Matsalu rahvuspargis Kloostri linnutorni juures olnud vana sild oli RMK looduskaitseosakonna peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul sedavõrd amortiseerunud, et selle ületamine rasketehnikaga oli muutunud ohtlikuks.
„Luha hooldamine on selle säilimiseks aga ülioluline ja nii aitab ehitatud sild päästa Põhja-Euroopa suurimat niidetavat luhta kinnikasvamisest,“ ütles Tõnisson. „Praegu niidetakse 4000 hektari suurusest Kasari luhast regulaarselt umbes 3000 hektarit ning selleks, et pääseda luhale niitma, hiljem niidet koristama ning heina välja vedama, on vaja ligipääsu üle Kasari jõe.“ Kasari luha hooldatavaid alasid haldab RMK ja need on hooldamiseks välja renditud.
Täna avataval Kloostri sillal on veetaseme regulaator, mis tähendab, et suurvett Kasari jõel ja seeläbi ka luhal saab hoida vajadusel tavapärasest kauem. Kevadise suurvee ajal on peaaegu kogu luht tulvavete poolt üle ujutatud ning luhaalad pakuvad pelgupaika avamaalindudele. Kevadel, üleujutuse ajal, peatuvad seal tuhanded luiged, haned ja ujupardid.
Kloostri sild-regulaatori ehitustööd algasid tänavu mais ning need hõlmasid lisaks sillaehitusele ka teelõigu rekonstrueerimist parklast sillani. Ehitustöö tegi Lemminkäinen Eesti AS ning seda rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Lisaks Kloostri sillale ehitati Matsalu rahvuspargis mõne aasta eest valmis ka Rõude sild. Kasari jõe deltaala kevadise suurveevalli pikendamiseks on vajalik reguleerida Kasari ja Rõude jõe veepindasid Kloostri ja Rõude jõe sildade juures üheaegselt. Takistades vee äravoolu Rõude ja Kasari jõel, toimub veemassi valgumine luhaalale Vanajõe sängi kaudu.
RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
