Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) saatis 26. juulil Keskkonnaametile (KKA) ja Keskkonnainspektsioonile (KKI) kahtlustuse seoses Valgamaal, Kure kinnistul läbi viidud tavatult suure, 21 hektari suuruse lageraiega, kui tavalise lageraielangi maksimaalne lubatav suurus on 7 hektarit. Eile vastasid ametid, et antud raiel ei esinenud rikkumisi ning see oli seadustega kooskõlas, avaldades nõnda seaduseaugu, mis võimaldab Metsaseaduse mõtte täitmisest mööda minna.

  • Maamajandus
  • 8. august 2018
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Hiigellangi tekkimine sai teoks tänu ajalise järjestuse täpsele sättimisele. Kõigepealt raiuti neli eraldiseisvat lageraielanki kogupindalaga 15,66 ha ning alles seejärel tehti metsakaitse ekspertiisi alusel lagedaks ka ülejäänud viis nende vahele jäävat eraldist, võimaldades praktiliselt kogu kinnistu paljaks raiuda ning tekitada langi kogupindalaga 21,94 ha. Kui metsakaitse ekspertiisi alusel lubatud raied oleksid teostatud enne teisi lageraieid, siis poleks saanud ka säärast hiigellanki seaduslikul teel tekitada. Seega on tegemist otsese seaduselüngaga, mida kinnistu raiujad enda huvides ära saavad kasutada ning mis soosib tegelikkuses seadusevastaste hiigellankide teket.

Metsaseaduse § 29 lg 12 järgi võib Keskkonnaamet anda metsakaitse ekspertiisi alusel loa vanusepiiranguta lagedaks raiuda piiramatult suuri alasid. See aga tähendab, et teoreetiliselt on võimalikud ka 100-hektarilised ja suuremad lageraielangid. Metsakaitse ekspertiisiga määratakse juuremädanike, ulukikahjustuste ja kooreüraskite, samuti metsapõlengute poolt põhjustatud kahjusid. Kõige murettekitavam on siinkohal Eesti kuusikute olukord, kuna metsanduse arengukava alusuuringu vaheülevaatest nähtus, et kuuse-juurepessist on kahjustatud vähemalt 8% kuuse enamusega puistutest. Tegelikkuses võivad kahjustused olla veelgi ulatuslikumad. Ulukikahjustuste osa kõigist metsakahjustustest võib ulatuda aga lausa pooleni kõigist kahjustustest ning märkimist väärib seegi, et pärast puude langetamist ja äravedu ei ole raiesmikul enam võimalik tuvastada, kas antud metsakaitse ekspertiis oli õiglane või kallutatud.

Metsanduse arengukava 2030 ökoloogia töörühmas tõstatati suurte lagealade teket kui probleemi nii Keskkonnaameti (KKA) kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattari kui Eestimaa Looduse Fondi (ELF) juhatuse esimehe Tarmo Tüüri poolt. Võttes arvesse, et kliimamuutused võivad tekitada uusi probleeme nii uute kui intensiivistunud haiguste näol ning takistada ka metsa uuenemist – mida käesoleval suve jooksul Eestimaad laastanud põud ka ilmekalt on näidanud –, siis tuleb Metsaseaduse eesmärgi täitmiseks seada sisse piirangud metsa liigintensiivsele kaitsele, kuna seegi võib soovitud kasu asemel hoopis kahju tuua. Keskkonnainspektsiooni (KKI) eilse pressiteatega osutati muu hulgas ka tõsiasjale, et kaheksast metsaga seotud väljakutsest leitakse rikkumine vaid ühel, mis viitab otseselt sellele, et mitte ainult looduskaitsespetsialistid, vaid ka üldsus peab hetkel kehtivaid seadusi liiga leebeteks ning mittevastavateks Metsaseaduse eesmärgile, milleks on „tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine“.

EMA meeskond on asunud Kure kinnistu juhtumist lähtudes koostama mõõdukat seadusemuudatuse ettepanekut, mis seaks lageraieala mõõtmetele piirid sõltumata asjaoludest ning mis lähinädalatel ka Riigikogu keskkonnakomisjonile üle antakse. Kodanikuühenduse hinnangul on lubamatu, et suhteliselt sageli esinevad kahjustused, millest paljude juuri võib otsida praegustest metsa- ja looduskasutuse praktikatest, võivad saada ettekäändeks meie metsade ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku terviklikkuse edasisel ohustamisel.

Jaga: