Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Maavarade Ühing leiavad, et põlevkivi tasude määr peab olema tänasest oluliselt kõrgem, et olla kooskõlas tööstuse keskkonnamõjude ning kodanike huvidega.

  • Tarbimine ja tervis
  • 14. oktoober 2014
  • Fotol õiglase kaubanduse banaan. CC0 Public Domain. Pixabay

Vabaühendused kohtusid täna keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusega, et tutvustada oma seisukohti põlevkivi keskkonnatasude ja kaevanduste planeerimise küsimustes. Kohtumisel esitlesid Keskkonnaõiguse Keskuse juristid ettepanekuid maavarade kasutuse paremaks korraldamiseks riiklikul tasandil.

Riigikontroll rõhutab mulluses aruandes, et üksnes põlevkivisektorist laekuvad keskkonnatasud ja nende ümberjagamine riigieelarve üldisteks kuludeks ei taga riigile õiglast omanikutulu põlevkivi kasutamise eest.

Tulu ei teki, sest praegused keskkonnatasud ei kata tegelikku keskkonnakahju ning negatiivsed keskkonnamõjud on endiselt suured. Säästva Eesti Instituudi ja Tartu Ülikooli keskkonnatasude mõjuanalüüsi tagasihoidlikuma stsenaariumi kohaselt võiksid põlevkivi kaevandamisõiguse tasud tõusta aastas 16%.

“Hetkel on Keskkonnaministeerium pakkunud välja oluliselt väiksema keskkonnatasude tõusu, seega ei saa isegi parima tahtmise juures öelda, et kasutame rahvale kuuluvat vara rahva huvides. Vastupidi - anname ühise väärtuse pea ilma eest ettevõtjatele,” nentis rohujuure kodanikuliikumisi ühendava Eesti Maavarade Ühingu esindaja Mihkel Pukk.

“Keskkonnatasude piisav tõstmine võimaldaks kaevandamise negatiivset mõju leevendada, kuna seeläbi saab enam investeerida ühiskonna eri valdkondade edendamisse. Samas on väga oluline see, et põlevkivi kaevandamist hakataks juba täna sihikindlalt vähendama, et saada lahti meie ühiskonda vaevavast põlevkivi sõltuvusest,” tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Silvia Lotman.

Lisaks tuleb maavarade kaevandamisel arvestada senisest enam ka muude maaga seotud väärtustega - tänasel päeval annab maapõueseadus maavarade kaevandamisele prioriteedi kõigi teiste maakasutusviiside ees.

“Teadaolevatel maardlatel on raske või võimatu midagi muud ehitada, samas kui kohalikel kogukondadel ei ole mingit kaitset selle eest, et nende koduõue keegi karjääri ei raja,” selgitas Kärt Vaarmari Keskkonnaõiguse Keskusest. “Ühtlasi ei seata kaevandamislubade väljastamisel piisavalt keskkonnamõju leevendavaid tingimusi,” lisas Vaarmari. 

Põlevkivi kui ühe keskse rahvusliku vara tuleviku osas tehakse lähiajal kaalukad otsused. 2015. aasta alguses pannakse paika põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016-2030, mis määrab nii põlevkivi kasutamise edasised arengusuunad kui ka põlevkivi kaevandamisega seotud keskkonnatasud.

Samaaegselt valmistatakse ette muudatusi maapõueseadusse ja koostatakse riiklikku energiamajanduse arengukava.


Loe kampaania poolt- ja vastuargumentide ning energiajulgeoleku kohta lisa!

Loe, mida arvab Keskkonaministeerium Eesti Keemiatööstuse Liidu süüdistustest

Eesti energiajulgeolekuga hirmutamine jõudis KAPOsse

Avalik pöördumine: Keemiatööstuse Liidu kampaania eksitab avalikkust

KUUM TEEMA! Kas põlevkivi kaevandamine tagab Eesti energiajulgeoleku?

Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust