Päikesepaistelised ilmad ja sulav lumi lausa kutsuvad inimesi linnaloodusesse ja ratastega liikuma. Kahjuks näeb kevadises linnaruumis lisaks tärkavale loodusele ka uskumatut kogust koerte väljaheiteid. Junne leidub kõikjal: mänguväljakutel, muruplatsidel, liivakastides ja rattateedel. Kevadine linn on nagu üks suur junninäitus, mis ootab koristamist.

Tõesti, juba paari nädala pärast näeb linn palju kenam välja. Parkidesse ja mänguväljakutele võib lasta ka koolieelikud ning rattateedel ei pea enam vigursõitu tegema. Usinad majahoidjad, talgutel töötud, koristusfirmad ja tärkav muru suudavad kõigest mõne nädalaga teha imet. Probleemi justkui enam polekski!

Tegelikult on kevadine linn piinlik meeldetuletus kõigile koeraomanikele ja ka neile, kes plaanivad koera võtta. Oma lemmiku järgi tuleb koristada isegi siis, kui junnide korjamine vastik või tüütu tundub. Sama vastik on ka nendel inimestel, kes koerajunnid tahtmatult taldade küljes koju kaasa toovad.

Koera võtmine ei ole ilusa karvase aksessuaari ostmine. See on uue pereliikme lubamine oma ellu koos kõigi rõõmude, murede ja kohustustega. Koera võtmist võib võrrelda lapsesaamisega. Kui lapsevanema ülesanne on hoolitseda lapse eest, siis koeraomaniku ülesanne on hoolitseda koera eest.

Koerad ei ole süüdi, et nende junnid tänavatel vedelevad, see on märk omanike tegemata tööst. Pole mõtet koera võtta, kui lemmiku eest hoolitsemine üle jõu käib.

Olen kuulnud koeraomanikelt selgitust, et muidu oleksid nad küll valmis koristama, aga linn pole paigaldanud nende maja juurde tasuta kilekottidega prügikasti. Et miks kolm tänavat edasi on prügikastid, aga nende tänavas ei ole? Selline põhjendus on lihtsalt ettekääne laiskusele, sest vana saiakoti või biolaguneva kilekoti saab alati ise välja minnes kaasa võtta. Kui kilekott on maha ununenud, siis saab väljaheite maast kättesaamiseks kasutada ka puulehti, tükikest paberit või peotäit lund.

Kui meil on kodus imik või väikelaps, siis me ei eelda, et linn peaks paigaldama tänavatele mähkmekastid. Me ei lase oma lastel valimatult tänavatel kakada isegi siis, kui peame mähkmed ise ostma.

Kindlasti on olemas ka eeskujulikud koeraomanikud, kes oma lemmiku järel alati koristavad, aga ilusal kevadpäeval junnide vahel jalutades neile reeglina ei mõtle.

Ole hooliv koeraomanik ja pea puhtust!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta