Tallinna halduskohus rahuldas keskkonnaorganisatsiooni Eesti Metsa Abiks (EMA) kaebuse ning leidis, et Natura alale metsaraieks metsateatiste registreerimine ilma Natura hindamist läbi viimata on õigusvastane.

Kohus rahuldas kaebuse esimeses nö pilootkaasuses, mis puudutas Ontika loodusalale väljastatud metsateatisi. 

Selle kümnendi üheks olulisemaks keskkonnaalaseks vaidluseks nimetatud kaasuse värskes otsuses asus kohus seisukohale, et Natura alale metsaraieks väljastatud metsateatis on tegevusloaks keskkonnamõju hindamist käsitleva regulatsiooni tähenduses, mistõttu oleks pidanud Keskkonnaamet raieks luba andes otsustama ühtlasi keskkonnamõju hindamise vajaduse üle. Samuti leidis kohus, et Natura alade puhul tuleb täiendavalt silmas pidada eriregulatsiooni, mis näeb üldreeglina ette Natura hindamise kohustuse, millest võib vabaneda üksnes juhul, kui objektiivse teabe põhjal on metsaraie ebasoodne mõju Natura alale välistatud. Kohus rõhutas, et riik ei saa vabaneda Natura hindamise kohustustest üksnes seetõttu, et on loonud keskkonnamõju hindamiseks eraldi keeruka ja kuluka raamistiku, mis ei võimalda Natura hindamist eraldiseisvalt läbi viia. 

"Mõnikord on vaja kohtus käia selleks, et saada oluline õigusselgus ning läbi selle muuta praktikaid, kuidas oma loodusega ümber käime,” sõnas Eesti Metsa Abiks MTÜ juhatuse liige Helena Eenok. “See kohtuotsus on pretsedenditu ja võib muuta praktikat, kuidas me oma Natura 2000 alasid hoiame. Eestis on kahjuks tänaseni Natura 2000 alasid raiutud täiesti suvaliselt ja massiliselt.”

EMA-d kohtus esindavate Advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaatide Indrek Kuke ja Karin Marosovi sõnul asus EMA möödunud aasta veebruaris analüüsima, kui palju metsateatisi on keskkonnaamet viimase aasta jooksul Natura 2000 aladel metsaraiete teostamiseks väljastanud. “Selgus, et ohus on kümnetel loodus- ja linnualadel paiknevad kaitsealused metsad ja püsielupaigad," rääkis vandeadvokaat Indrek Kukk ja lisas, et kohtule esitatud kaebus puudutas metsateatisi kaheteistkümnel loodus- ja linnualal. Kaebust ei esitatud alade osas, kus mets oli juba maha võetud.

Euroopa Komisjon algatas hiljuti Eesti suhtes rikkumismenetluse seoses sellega, et Eesti ei rakenda Natura 2000 aladel metsaraieid lubades asjakohaselt EL-i õiguses sätestatud keskkonnamõjude hindamise nõudeid.

“Euroopa Kohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb iga tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud Natura 2000 ala kaitse-eesmärgi saavutamisega, eeldada selle olulist keskkonnamõju. Ühelgi juhul ei ole vaidlustatud metsateatiste alusel raie teostamine olnud seotud kaitse-eesmärkide saavutamisega, mis tähendab seda, et läbi tulnuks viia asjakohane keskkonnamõjude hindamine, et üldse asuda kaaluma metsaraieks loa andmist,” kinnitas vandeadvokaat. 

Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse kohta saab lugeda siit. 

Mis on keskkonnamõju hindamine ja Natura hindamine?

Eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuse korral tuleb enne tegevusloa andmise otsustamist hinnata kavandatud tegevuse keskkonnamõju. Eestis on keskkonnamõju hindamise mõistega ühtlasi hõlmatud spetsiifilisem Natura hindamine, mis puudutab tegevuse või projektiga seotud võimaliku ebasoodsa mõju väljaselgitamist Natura alale.

Keskkonnamõjude hindamise kohta saab lähemalt lugeda siit. 
Natura hindamise kohta saab lähemalt lugeda siit. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta