Elurikkuse erakond, Eestimaa Rohelised ja Eesti Vabaerakond pidasid koostööläbirääkimisi ning esimese kõige tähtsama teemana arutati kõige põletavamat keskkonna-alast teemat ehk metsandust Eesti Vabariigis.

Mitmeid päevi kestnud läbirääkimiste järel vormistati ühine platvorm, milliseid muudatusi oleks vaja läbi viia, et meie metsad jääksid alles ka tulevastele põlvkondadele ning elurikkus neis hakkaks taas paranema.

Vaata, millised on nende kolme erakonna seisukohad:

Eesti Vabaerakonna, Elurikkuse Erakonna ja Erakonna Eestimaa Rohelised ühised seisukohad metsanduses:

Eesti Vabaerakond, Elurikkuse Erakond ja Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi kolm erakonda) seisavad ühiselt kestliku, suurt lisandväärtust andva, mitmekesise ja ausa metsanduse eest ning röövmetsanduse vastu. Meie kolme erakonna liikmete hulgas on palju kogenud ja erialase haridusega metsaomanikke ning muid loodusvaldkondade erialaspetsialiste, kes teavad, et metsa saab ja peab majandama loodust säästes ja majanduslikult tulusalt. Praegune valitsev metsanduspraktika nii riigimetsamaal kui paljude juriidiliste isikute metsades ei ole kestlik.

Erametsaliidu ning Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindajate avaldused, et praegust metsaraiet piirata ei saa ega tohi, on eksitavad ja teenivad nende rahavoogude jätkumise eesmärki, mille hinnaks on metsade samaväärse taastumisvõime pikaajaline ning kliimamuutuste tingimustes pöördumatuks kujunev kahjustamine.

Mets on eelkõige ökosüsteem ja nii on kirjas ka kehtivas metsaseaduses. Metsade majandamisel ehk puidu või teiste metsasaaduste varumisel tuleb säilitada metsa kui ökosüsteemi ja elukeskkonna looduslikud ja ühiskondlikud funktsioonid vähemalt samaväärsena nii praegu kui tulevikus. Metsamaa hulgast tuleb välja arvata alad, mida kasutatakse ainult puidu kui biomassi tootmiseks. Kui puude raiumine võrdsustatakse saagi koristamisega põllumaalt, tuleb neid alasid käsitleda kui istandikke ja puupõldusid, mille kohta kehtivad teistsugused rahvusvahelised lepped ja nõuded kui looduslikule metsamaale. Me ei poolda istandike massilist rajamist tarbepuidu saamiseks, sest see vähendab elurikkust.

Riigis praegu lubatud raiemaht ei vasta põhiseadusele, mille kohaselt loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult ning omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Kestliku metsamajandamise tagamiseks tuleb seaduste ja maksupoliitikaga soodustada üleminekut püsimetsamajandusele, karmistada lageraieid lubavaid kriteeriume, tõsta uuendusraiet lubavaid raievanuseid ja vähendada lageraielangi maksimaalset suurust.

Me oleme kategooriliselt vastu ebaefektiivsele puidupõletamisele põlevkivikateldes, mis on rohepesu ja raiskamine. Puidupõletamine on piiratud mahus mõistlik ja julgeolekut suurendav üle Eesti hajali asuvates koostootmisjaamades, kus lisaks elektrile kasutatakse ära ka ülejäänud soojusenergia kas kütteks või tööstuste/tootmisprotsesside tarbeks.

Lõpetada tuleb ka ebaõiglane maksustamine ja/või toetuste jagamine, mille puhul füüsilisest isikust väikemetsaomanikud on võrreldes ettevõtetega seatud ebasoodsasse olukorda.

Riigimets on meie kodanike ühine vara. RMK-ga seotud probleemide lahenduse üks võimalus on muuta RMK eelarveliseks asutuseks. Sellisel juhul läheb kogu metsa müügist laekuv raha otse riigi eelarvesse, kust RMK-le eraldatakse raha RMK-le pandud ülesannete täitmiseks sarnaselt teistele riigieelarvelistele asutustele. Teise alternatiivina võib RMK olla riiklik infrastruktuuriettevõte, mille tulude kasutamine on seadusega rangelt reglementeeritud. Riigimetsa ehk meie ühise vara majandamisest saadud tulu tuleb kasutada kodanike ühistes huvides, eelkõige looduslike elupaikade taastamisse, matkaradadesse, pühapaikade kaardistamisele ja säilitamisele, meie loodust väärtustava keskkonnaturismi arendamisse, metsatulekahjude likvideerimise päästevõimekuse suurendamisse, keskkonnaharidusse (s.h. stipendiumiteks magistri- ja doktoriõppes olijatele).

Eriti oluline on aga teadustegevuse rahastamine, mis võimaldaks luua kestlikuid innovaatilisi tooteid ja materjale ning eemalduda kiiresti praegusest valdavalt puidu põletamisele suunatud rohepesu-majandusest.

Kolme erakonna ühise seisukohana peab kevadel lindude pesitsemise ajal valitsema meie kõigis metsades raierahu vähemalt 15. aprillist kuni 15. juulini.

Kolm erakonda seisavad otsustavalt vastu plaanile liita Keskkonnainspektsioon Keskkonnaametiga. Selline liitmine kahjustab oluliselt riikliku järelevalve sõltumatust. Keskkonnainspektsioon tuleb kolme erakonna arvates liita politseiga (edaspidi Looduskaitsepolitsei). Sellega luuakse riigis üks korrakaitse eest vastutav isik. Liitmisega hoitakse kokku kasutatavaid ressursse ning viiakse kokku kahe asutuse oskusteave. Tulevane Looduskaitsepolitsei peab oluliselt rohkem panustama keskkonnasüütegude ennetamisesse, ebaseadusliku tegevuse tõkestamisesse ning süüdlaste vastutusele võtmisele. Loodusvaradega sooritatavate ja kogu keskkonnale mõju avaldatavate tehingute teostamisel peab Looduskaitsepolitsei kontroll olema orgaaniliselt seotud EMTA kontrollialase tegevusega.

Kolm erakonda näevad ühiselt vajadust tugevdada kogukondade rolli metsamajanduse küsimustes kaasarääkimisel. Samuti soovime luua võimaluse vabatahtlikel osaleda Looduskaitsepolitsei korrakaitsealastes tegevustes (looduskaitse abipolitseinikud). Kolm erakonda näevad vajadust tugevdada erametsanduse toetamist, milleks peab reorganiseerima senise Erametsakeskuse tegevuse, muutes selle tegevuse läbipaistvaks ning isikuid võrdselt kohtlevaks asutuseks. Erametsakeskus võiks olla Keskkonnaministeeriumi osakond.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta