Komisjon esitles ELi avamere taastuvenergia strateegiat

Euroopa Komisjon tutvustas täna ELi avamere taastuvenergia strateegiat, milles tehakse ettepanek suurendada Euroopa avamere tuuleenergia tootmise võimsust praeguselt 12 GW-lt vähemalt 60 GW-le 2030. aastaks ja 300 GW-le 2050. aastaks. Komisjoni eesmärk on lisada sellele 2050. aastaks 40 GW ookeanienergiat ja muid kujunemisjärgus tehnoloogialahendusi, nagu avamere ujuvtuulikud ja -päikesepargid.

Energeetika
19. november 2020
Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Sellise suure kasvu aluseks on kõikide Euroopa merepiirkondade tohutu potentsiaal ja ELi ettevõtete juhtpositsioon selles sektoris. Tänu sellele saab uusi võimalusi tööstus, tekivad uued keskkonnahoidlikud töökohad kogu mandril ja tugevneb ELi üleilmne juhtpositsioon avamereenergia tehnoloogia valdkonnas. Samuti tagab see meie keskkonna, elurikkuse ja kalanduse kaitse.

Energeetikavolinik Kadri Simson ütles: „Euroopa on avamere taastuvenergia valdkonnas maailmas esikohal ja võib saada selle üleilmse arendamise eestvedajaks. Peame paremini ära kasutama kõik avamere tuuleenergiaga seotud võimalused ning edasi arendama muid tehnoloogialahendusi, näiteks laine- ja tõusu-mõõnaenergia tehnoloogiat ning ujuvpäikeseparke. Nüüdne strateegia annab selge suuna ja loob püsiva raamistiku, mis on hädavajalik avaliku sektori asutustele, investoritele ja arendajatele, kes tegutsevad selles sektoris. Peame suurendama kohalikku tootmist ELis, et saavutada seatud kliimaeesmärgid, rahuldada kasvavat elektrienergiavajadust ja toetada majanduse taastumist COVIDi kriisist.“

Avamereenergia võimsuse suurendamiseks kutsub komisjon liikmesriike üles tegema omavahel piiriülest koostööd taastuvenergia pikaajalise planeerimise ja kasutuselevõtu valdkonnas. Selleks tuleb lõimida avamere taastuvenergia arendamise eesmärgid riiklikesse mereruumi planeerimise kavadesse, mille rannikuriigid peavad esitama komisjonile 2021. aasta märtsiks. Komisjon esitab läbivaadatud TEN-E määruse alusel ka avamerevõrgu pikaajalise planeerimise raamistiku ning kaasab ettevõtmistesse iga merepiirkonna reguleerivad asutused ja liikmesriigid.

2050. aastaks püstitatud eesmärkide täitmiseks on komisjoni hinnangul vaja investeerida ligi 800 miljardit eurot. Selle summa kokkusaamiseks ja kasutamiseks teeb komisjon järgmist:

loob selge ja toetava õigusraamistiku. Seepärast selgitas komisjon täna ka oma talituste töödokumendis elektriturueeskirju ning hindab, kas on vaja muuta need konkreetsemaks ja sihipärasemaks. Komisjon tagab, et energeetikat ja keskkonnakaitset käsitlevate riigiabisuuniste ning taastuvenergia direktiivi läbivaatamine soodustab avamere taastuvenergia kulutõhusat kasutuselevõttu;
aitab kaasata kõik asjakohased vahendid, et toetada sektori arengut. Komisjon innustab liikmesriike kasutama taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendit ning teeb koostööd Euroopa Investeerimispanga ja muude finantseerimisasutustega, et toetada investeeringuid avamereenergiasse programmi „InvestEU“ kaudu. Teadus- ja arendustegevuse toetamiseks kasutatakse programmi „Euroopa horisont“ vahendeid;
tagab tugevama tarneahela. Strateegias rõhutatakse, et seadmete kiiremaks ülesseadmiseks on vaja suurendada seadmete tootmise võimsust ja täiustada sadamataristut ning suurendada asjakohaste oskustega töötajate arvu. Puhta energia valdkonna ettevõtjate foorumi raames kavatseb komisjon luua avamere taastuvenergiale pühendatud platvormi, et koondada kõiki osalejaid ja käsitleda tarneahela arengu küsimusi.

Taust

Avamere tuuleenergiast toodetakse saastevaba elektrit, mis konkureerib fossiilkütustel põhineva elektritootmistehnoloogiaga ja on sellest mõnikord odavamgi. Euroopa tööstusharud arendavad kiiresti mitmesuguseid muid tehnoloogialahendusi merest taastuvenergia tootmiseks – alates ujuvvundamendil avamere-tuuleturbiinidest kuni ookeanienergia, näiteks laine- ja tõusu-mõõnaenergia tehnoloogiani ning ujuvpäikeseparkidest kuni vetikatest biokütuste tootmiseni.