Rohelised: Me peame lõpetama taastuvenergia sildi all looduse hävitamise!

EL-i Keskkonna nõukogu (ENVI) arutab täna, 20.12.21 “Eesmärk 55 / Fit for 55” raames süsinikusidumise ja maakasutuse küsimusi.

Arvamused
Erakond Eestimaa Rohelised
20. detsember 2021
Foto: Pixabay

Erakond Eestimaa Rohelised ei toeta raiemahtu tõstvaid poliitikaid, sh ei toeta tüvepuidu põletamise käsitlemist taastuvenergeetikana. Puidu põletamine ei aita kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele, süsiniku sidumisele ega elurikkuse hoidmisele.

Kolmandik CO₂ globaalsest emissioonist on pärit metsade hävitamisest.

Kuna lisaks kliimakriisile on käsil ka elurikkuse kriis, st kuues massiline liikide väljasuremise laine, siis ei tohi soodustada elupaikade hävitamist. Metsapuidu põletamise nimetamine taastuvenergeetikaks suurendab raiesurvet ja lageraiega majandatud metsaalade kasvu, mis otseselt ohustab vanametsaliikide säilimist. Eestis tähendab raiesurve suurenemine ka lageraieid looduskaitsealadel ning lindude pesitsemise ajal.

Veebruaris 2021 saatsid 92 Eesti teadlast valitsusele ja riigikogule kirja, milles kutsusid loobuma puidu põletamise toetamisest energia saamiseks, kuna see hävitab elurikkust ja panustab kliimasoojenemisse. 11.02.21 tegid sarnase rahvusvahelise avalduse üle 500 teadlase. Teadlased märkisid, et kuigi puidu põletamine on praegu kõige levinum taastuvenergeetika vorm, on biomassi kasutamisel ilmnenud ulatuslikud negatiivsed kaasmõjud elurikkusele ja kliimaeesmärkide elluviimisele. Novembris 2021 Glasgow kliimakonverentsil lubasid umbes 100 riiki, nende hulgas Eesti, lõpetada metsade raadamise, et alates 2030. aastaks hakkaks maailma metsade pindala suurenema.

Biomassi, sh tüvepuidu käsitlemine süsinikuneutraalse energiaallikana on eksitav müüt. Põletamisel vabaneb puidus sisalduv süsinik, mis seob ennast hapnikuga. Puidu põletamisest paiskub õhku energiaühiku kohta kaks kuni kolm korda rohkem süsihappegaasi kui kivisöe põletamisel ja kuni neli korda rohkem kui maagaasi põletamisel. Igasugune põletamine tekitab õhusaastet ning on kahjulik nii õhu kvaliteedile kui kliimale. Metsad talletavad süsinikku: ligi pool kuiva puu kaalust on süsinik. Lisaks talletub süsinik pinnases, kust see peale lageraiet hakkab vabanema. Lageraie käigus hävib mullaelustik, mis on hädavajalik metsaökosüsteemide taastumiseks.

Sama oluline kui metsade roll süsiniku sidujana, on metsade roll ökosüsteemide hoidjana. Meie energiapoliitika ei tohi ohustada elupaiku. Liikide ning elupaikade hävimine ja ökosüsteemide kokkukukkumine on inimtegevusest tulenevad protsessid ja meie kõigi ühine eesmärk peab olema looduse hävitamise lõpetamine. Vaid nii säilib elukeskkond ka inimese jaoks.

Taastuvenergeetika direktiivi raames on rahvusvahelise puidukaubanduse maht märkimisväärselt suurenenud. Eestist eksporditava küttepuidu kogus on kasvanud viimase kümne aastaga rohkem kui kolm korda. Me ei soovi rohepesuna toetatavat küttepuidu eksporti.

Erakond Eestimaa Rohelised nõuab, et EL Keskkonna nõukogu võtaks kuulda teadlaste häält. Metsapuidu tööstusliku põletamise soodustamine nii riiklike kui ka rahvusvaheliste toetuste, subsiidiumide ja süsinikukaubanduse reeglitega tuleb lõpetada. Eesti riik ja selle loodusvarasid haldavad riigiasutused peavad kaitsma elurikkust ja majandama säästlikult, pidades silmas EL-i ning rahvusvahelisi kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke. Euroopa Liit peab lõpetama oma energiastandardites ja emissioonidega kauplemise süsteemis biomassi põletamise süsinikuneutraalsena käsitlemise.
Me peame lõpetama taastuvenergia sildi all looduse hävitamise!

Erakond Eestimaa Rohelised

20.12.21

Selgitus:

Tartu ülikooli säästliku metsanduse teaduri Raul Rosenvaldi sõnul peab kliimamuutuste pidurdamiseks energiatootmises eelistama põletamisvabasid tehnoloogiaid ja arendama sobivaid lahendusi energia salvestamiseks. “Massiline puidupõletamine, mis ei arvesta süsiniku tagastusajaga ja toimub sageli madala, enamasti 30-protsendise kasuteguriga kateldes, hoopis võimendab kliimamuutusi. Lisaks süvendavad suurenenud raiemahud elurikkuse kadu,” ütles Rosenvald. “Puidu kasutamisel energiaks sobib üksnes väikesemahuline puidutööstuse jääkide põletamine kohalikes koostootmisjaamades.” Ta lisas, et samale probleemile on korduvalt tähelepanu pööranud nii Euroopa teaduste akadeemiad kui ka Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere. Samuti on avaldatud paljude tippteadlaste allkirjadega pöördumisi. Siiski on toetusskeemist kasu saavate töösturite mõju poliitikutele nii suur, et midagi pole muutunud ei Eestis ega maailmas tervikuna.

500 teadlase pöördumisest “Letter Regarding Use of Forests for Bioenergy” saame teada:

“Euroopa Komisjoni tellitud ja 2021. aasta jaanuaris valminud uuringus leitakse, et suurem osa metsa biomassi energia tootmiseks kasutamise viise kas ei aita kaasa süsinikuneutraalsuse saavutamisele, hävitavad bioloogilist mitmekesisust, või mõjuvad mõlemas mõttes halvasti. Samas tuuakse välja, et riikide summaarses aruandluses ei klapi raiutava ja kasutatava puidu bilanss: kasutus on umbes 20% võrra suurem. Jõutakse järeldusele, et tegelik raiemaht on esitatust suurem, kusjuures suurem osa puudu olevast mahust kasutatakse energia tootmiseks. Seega ringleb Euroopas palju puitu “mustal turul.””

“Globaalse soojenemise süvenemine eelolevate aastakümnete jooksul on ohtlik. See soojenemine toob kaasa rohkem koheseid kahjusid suurema hulga metsatulekahjude, meretaseme tõusu ja äärmuslike kuumaperioodide näol. Ühtlasi tähendab see suuremat kestvat kahju, kuna liustikud ja igikelts sulavad kiiremini ning maailma ookeanid muutuvad kuumemaks ja happelisemaks. Neid kahjusid ei ole võimalik tagasi pöörata, isegi kui me eemaldaksime nüüdsest alates aastakümnete jooksul atmosfäärist süsinikku.”

“Valitsuste jagatavad toetused puidu põletamiseks loovad kahekordse kliimaprobleemi, sest see vale tee asendab tõelisi süsiniku vähendamise lahendusi. Ettevõtted liiguvad fossiilenergia kasutamiselt puidu kasutamisele, mis aitab kaasa soojenemisele, selle asemel, et liikuda päikese- ja tuuleenergia kasutamisele, mis vähendaks soojenemist päriselt.”
“Puudest on kliimale ning elurikkusele rohkem kasu elusalt kui surnult. Selleks et oleks võimalik täita tulevasi CO2-neutraalsust puudutavaid eesmärke, peaksid teie valitsused tegema tööd selle nimel, et metsi säilitada ning taastada, mitte neid põletada.”