Täna esitas Euroopa Komisjon ettepaneku ELi sinise majanduse, st ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharude ja sektorite keskkonnahoidlikuks arendamiseks. Kestlik sinimajandus aitab saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärke ning pandeemiast keskkonnahoidlikult ja kaasavalt taastuda.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Eduka sinimajanduse eeltingimus on merede hea seisund. Sinimajandus sõltub merede bioloogilisest mitmekesisusest, kuid seda ohustavad reostus, ülepüük, elupaikade hävitamine ja kliimakriisi mõjud. Me peame muutuma ja arendama kestlikku sinimajandust, kus keskkonnakaitse ja majandustegevus käivad käsikäes.“

Kliimaneutraalne, elurikkust toetav ja ringmajanduse põhimõtteid järgiv sinimajandus

Tänases teatises kinnitab Euroopa Komisjon, et sinimajandus juhindub Euroopa rohelisest kokkuleppest ning eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus, taastada elurikkus ning rakendada nullsaaste ja ringmajanduse põhimõtteid. Kõik sinise majanduse sektorid, sealhulgas kalandus, vesiviljelus, rannikuturism, meretransport, sadamategevus ja laevaehitus, peavad vähendama oma mõju keskkonnale ja kliimale. Selleks et tulla toime kliimamuutuste ja elurikkusega seotud kriisidega, on vaja heas seisundis meresid ja nende taastuvaid ressursse tuleb säästvalt kasutada, et luua alternatiive fossiilkütustele ja traditsioonilisele toidutootmisele.

Üleminek kestlikule sinimajandusele eeldab investeerimist uuenduslikesse tehnoloogiatesse. Uute keskkonnahoidlike töökohtade ja ettevõtete loomist on oodata näiteks laine- ja tõusu-mõõnaenergia tootmise, vetikate kasvatamise, innovaatiliste püügivahendite arendamise või mereökosüsteemide taastamisega seotud sektorites.

Teatises on esitatud üksikasjalik tegevuskava, kuidas sinimajandus võiks täita oma rolli järgmistes valdkondades:

•     kliimaneutraalsuse ja nullsaaste eesmärkide saavutamine – sinimajandus saab aidata leevendada kliimamuutusi, arendades avamere taastuvenergia tootmist, vähendades meretranspordi CO2-heidet ja muutes sadamad keskkonnasäästlikumaks. Kombineerides kestliku mereenergia liike, nagu ujuvtuulikute, soojus-, laine- ja tõusu-mõõnaenergiat, võiks 2050. aastal toota veerandi ELis vajalikust elektrist. Sadamad on Euroopa piirkondade ja riikide ühenduvuse ja majanduse jaoks üliolulised ning neid võiks kasutada energiakeskustena;
•     üleminek ringmajandusele ja jäätmetekke vältimine – uuendades püügiseadmete projekteerimise, laevade ringlussevõtu ja avamereplatvormide kasutusest kõrvaldamise standardeid, saab mere- ja rannikumajandus aidata muuta Euroopa majandust ringluspõhisemaks ning vähendada merede ja randade reostust (sh plasti ja mikroplastiga);
•     elurikkuse säilitamine ja loodusesse investeerimine – võttes kaitse alla 30% ELi merealast saab elurikkuse vähenemise tendentsi ümber pöörata, see aitab taastada kalavarusid, leevendada kliimamuutusi ja suurendada vastupanuvõimet ning luua märkimisväärset rahalist ja sotsiaalset kasu. Kalapüügi keskkonnamõju mereelupaikadele tuleb veelgi vähendada;
•     kliimamuutustega kohanemise toetamine ja rannikualade vastupanuvõime parandamine – kohanemismeetmed, nagu rannikualade rohelise taristu arendamine ning rannikualade kaitsmine erosiooni ja üleujutuste eest, aitavad säilitada elurikkust ja maastikke ning võimaldavad saada kasu turismist ja rannikumajandusest;
•     jätkusuutlik toiduainete tootmine – mereandide säästev tootmine ja uued turustusnormid, vetikate ja mererohu kasutamine, tugevam kalanduskontroll ning teadusuuringud ja innovatsioon tehislike mereandide kasvatamise valdkonnas aitavad kaitsta Euroopa meresid. Komisjon on võtnud vastu ELi säästva vesiviljeluse strateegilised suunised, millega nähakse ette suurendada ELis kestlikku vesiviljelust;
•     sinise foorumi loomine, et koordineerida dialoogi avamerekäitajate, kalanduse, vesiviljeluse, laevanduse, turismi, taastuvenergia ja muude valdkondade ettevõtjate, sidusrühmade ja teadlaste vahel ning ergutada koostööd merekeskkonna säästvaks kasutamiseks.

Kestliku sinimajanduse rahastamine

Uue Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (eelkõige selle platvormi BlueInvest ja investeerimisfondi BlueInvest Fund) kaudu toetatakse üleminekut kestlikumatele väärtusahelatele ookeanide, merede ja rannikualade majandamisel. Ülemineku rahastamiseks on komisjon kutsunud liikmesriike üles lisama sinimajanduse arendamiseks tehtavad investeeringud riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse ning erinevate ELi fondide riiklikesse rakenduskavadesse alates praegusest kuni 2027. aastani. Oma panuse annavad ka muud ELi programmid, näiteks teadusuuringute programm „Euroopa horisont“.

Erainvesteeringute puhul tuleks asjakohastes investeerimisotsustes lähtuda sinimajanduse jätkusuutlikkust toetavatest kokkulepitud põhimõtetest ja standarditest, näiteks ELi rahastatud kestliku sinise majanduse rahastamise algatusest.

Taust

Euroopa Liidu sinine majandus hõlmab kõiki ookeanide, merede ja rannikualadega seotud tööstusharusid ja sektoreid, olenemata sellest, kas nende tegevus toimub merel (nt laevandus, kalandus ja vesiviljelus, energiatootmine) või maismaal (sadamad, laevatehased, rannikutaristud). Sinimajanduse viimatise aruande kohaselt on traditsioonilistes merendussektorites 4,5 miljonit töökohta ja sektorite käive on üle 650 miljardi euro.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta