David Adam kirjutab meediaväljaandes Guardian uuest USA teadlaste poolt koostatud uuringust, mille kohaselt kliimasoojenemisega võitlemise meetmed võivad korallriffide jaoks tulla liiga hilja. Ülisuur kahju ookeanidele ning nende mitmekesisusele on vältimatu.

California Standfordi Ülikooli juures paikneva Carnegie Instituudi teadlased hoiatavad, et ookeanivesi muutub liigse  CO₂ tõttu atmosfääris sedavõrd happeliseks, et korallriffid hakkavad lagunema. Ka kuulus Suur Korallrahu Austraalia lähistel võib kaduda mõne aastakümne jooksul. Isegi kui inimestel õnnestuks kasvuhoonegaaside emissioon stabiliseerida, oleks ikkagi ohus ligi 90% korallriffidest.

Okeanograafid Long Cao ja Ken Caldeira uurisid korallriffide kadumise protsessi. Ookeanid nimelt hapestuvad, sest CO₂  reageerib mereveega ja tekib süsihape. Viimase kahe sajandi jooksul on inimkond tootnud piisavalt hapet, et muuta ookeanide keskmist happesust 0,1 ühiku võrra happelisemaks.

Tööstusrevolutsiooni algusest saati on umbes 1/3 inimtegevuse tagajärjel tekkinud ja atmosfääri eraldunud CO₂st absorbeerunud maailma ookeanidesse. Ilma ookeanide rollita oleks CO₂ sisaldus atmosfääris tunduvalt suurem ja globaalne soojenemine ning selle mõjud dramaatilisemad. Ookeanide hapestumise mõjudest mere ökosüsteemidele on siiani vähe teada, kui üks tõenäoliseimaid tulemusi on kaltsiumi abil moodustuvate skelettide ja karpide (nagu korallid ja molluskid) aeglasem kasv, hävimine või mutatsioonid.

„Me ei saa veel kindlalt väita, et kõik maailma korallrifid kaovad, aga tõenäosus, et rifid hapestumise üle elavad on väga väike,“ ütles okeanograaf Caldeira Guardianile.

Kasvuhoonegaaside tase atmosfääris on hetkel 380-430 miljondikku mahuosa (ppm) CO₂ (erinevad uurimused annavad erinevaid tulemusi) võrreldes 280 ppm-ga tööstusrevolutsiooni eelsel ajal. Nimetatud kontsentratsioon on juba põhjustanud kliima soojenemist enam kui poole kraadi võrra (Celsiuse järgi) ja lähimatel aastakümnetel võib temperatuur veelgi kerkida.

Praegu on poliitikutel ja keskkonnaaktivistidel eesmärk stabiliseerida CO₂ tase atmosfääris 450ppm-i peal. Pöördumatute kahjustuste piiriks loetakse enamasti CO₂ kontsentratsiooni 550-650ppm.

Isegi kui CO₂ kontsentratsioon stabiliseeritaks praeguste näitude juures, häviks 60% korallriffe.

Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi. Kui korallid surevad, jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on koduks umbes 25%-le mereloomadele. Seega on korallrifid vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. 

Teadlased meenutavad, et me oleme kaotamas liustike, vihmametsi ja koralle. On viimane aeg tegutseda, sest muidu kaovad meie planeedilt mitmed üliolulised ökosüsteemid ja siis ei saa enam keegi kindel olla, kas planeet üldse taastuda suudab.

Allikad: EPOCA; STERNI ARUANNE; Guardian; Miksike

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta