Looduse hävitamine toimub valedel arvutustel põhinevate otsuste põhjal ja meie kõigi arvelt. Praegused arvutusmeetodid, mis püüavad hinnata meie keskkonna väärtust ka rahanumbrites, on pehmelt öeldes kesised. Näiteks ei kajasta need kaugeltki kogu kahju, mida suuremahulised ehitustööd tekitavad. Teadlased teevad valitsustele ettepaneku rakendada uut meetodit, et hinnata kasu bioloogilise mitmekesisuse ja looduse säilitamisest.

Valitsused peaksid seda meetodit kasutada avalike infrastruktuuriprojektide tasuvusanalüüsides, kus looma- ja taimeliikide ning „ökosüsteemi teenuste” (nt õhu või vee puhastamine, toidutaimede tolmeldamine või ruumi rekreatsiooniline väärtus) arvutatakse ümber jooksvaks rahaliseks väärtuseks. 

Exeteri ülikooli teadlaste sõnul on eesmärgiks muuta bioloogilise mitmekesisuse vähenemise hind ja looduskaitsest saadav kasu poliitiliste otsuste tegemisel nähtavaks ja selgeks.

Rahvusvaheline uurimisrühm ütleb, et praegused ökosüsteemiteenuste väärtuste arvutamise meetodid ei päde. Nad on välja töötanud uue lähenemisviisi, mida saab hõlpsasti kasutada ka eelarvearvearuteludes erinevatel tasemetel. Sealhulgas riigieelarve analüüsiks, sest just riigi tasemel - parlamendis, valitsuses, ministeeriumites - tehakse enamasti meile kõigile kõige kallimaks osutuvaid otsuseid.

Lähenemisviis võtab arvesse seda, et looduse hind ehk rahaline väärtus kasvab aja jooksul, sest inimeste rikkus suureneb ja sellega kaasneb tõenäoliselt bioloogilise mitmekesisuse kadu. See tähendab, et allesjäänud bioloogiline mitmekesisus ehk rahvakeeli puhas loodus muutub üha napimaks ressursiks. Napp ressurss tähendab aga väga kõrget hinda.

Kui siit edasi mõelda, siis on ju väga raske öelda, millal ja kus täpselt tõmmatakse välja see viimane kivi kodumaja seinast, mis kõiki teisi kinni hoiab ja inimestel elada laseb. Karta on, et ka kogu maailma rahaga ei õnnestu seda maja meile vähegi tuttaval moel enam üles ehitada.

Uus meetod - vastupidiselt olemasolevatele - võtab arvesse seda, kuidas ökosüsteemiteenuste väärtus ajas muutub.

"Meie uuring annab valitsustele valemi, mille abil hinnata nappide ökosüsteemiteenuste tulevasi väärtusi, mida saab otsustusprotsessides kasutada," ütles Hamburgi ülikooli jätkusuutliku majanduse professor Moritz Drupp, kes on selle uuringu juhtiv autor.

Selles väärtuse korrigeerimises mängivad võtmerolli kaks tegurit: ühelt poolt tõuseb sissetulek ja koos sellega maailma rahvastiku jõukus – hinnanguliselt kaks protsenti aastas pärast inflatsiooniga korrigeerimist. Kui sissetulekud kasvavad, on inimesed valmis looduse hoidmise eest rohkem maksma. 

"Teisest küljest muutuvad ökosüsteemide pakutavad teenused seda väärtuslikumaks, mida rohkem nad kahanevad," ütles professor Drupp. “See, et napp kaup kallineb, on majandusteaduse aluspõhimõte ja kehtib ka siin. Ja praegust arengut silmas pidades peame kahjuks eeldama bioloogilise mitmekesisuse vähenemise jätkumist.

Teadlaste hinnangul tuleb seetõttu tänastes tasuvusanalüüsides hinnata ökosüsteemiteenuste nüüdisväärtust 130 protsenti kõrgemaks ainuüksi sissetulekute kasvu arvestades.

Kui arvestada ka mõju punase raamatu nimestikule ehk ohustatud liikidele, peaks väärtust hindama 180 protsenti kõrgemaks.

Nende mõjude arvestamine suurendab tõenäosust, et ainult ökosüsteemiteenuseid säästvad projektid läbivad tasuvustesti.

Uurimisrühma kuulub kolm Ühendkuningriigi teadlast: professor Mark Freeman (Yorki ülikool), dr Frank Venmans (LSE) ja professor Ben Groom (Exeteri ülikool).

Keskkonna rahalise hinnastamise meetodid, mida poliitikakujundajad praegu avaliku sektori investeeringute ja regulatiivsete muudatuste hindamisel kasutavad, näitavad praegu ekslikult, et loodus muutub aja jooksul teiste kaupade ja teenustega võrreldes suhteliselt vähem väärtuslikuks, selgitas professor Groom. “Meie töö näitab, et need meetodid on valed.” 

Dr Venmans lisas: "Võtke konkreetse näitena korallrifid. Eeldatavasti vähenevad nende pindala ja bioloogiline mitmekesisus kliimamuutuste tõttu, mis tähendab, et allesjäänud riffid on palju väärtuslikumad kui praegu ja veelgi enam siis, kui leibkondade sissetulekud kasvavad. See on oluline, kui hindame korallriffide säilimise pikaajalist mõju.”

Teadlased ütlevad, et kuna poliitilised otsused võivad leevendada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist, on oluline, et valitsused suudaksid adekvaatselt hinnata oma otsuste tagajärgi täna ja tulevikus.

Majandusteadlane professor Moritz Drupp on meetodi välja töötanud koos Saksamaa, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Taani, Hollandi, Norra, Rootsi ja Ameerika Ühendriikide teadlaste meeskonnaga. Meeskond nõustab muuhulgas Suurbritannia rahandusministeeriumi, USA Valget Maja ja Saksamaa Föderaalset Keskkonnaagentuuri.

Töö on avaldatud ajakirjas Science.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta