Changing Markets Foundation paljastas 18 kuud kestnud uuringute tulemuse, mis näitab, kuidas liha- ja piimatööstus on oma mõjuvõimu ära kasutanud, et tähelepanu tööstuse poolt tekitatavatelt probleemidelt hajutada, vajalikke kliimameetmeid edasi lükata või neid lausa pidurdada.

  • Kliima
  • 31. juuli 2024
  • Foto: Susan-Lu4esm.Pixabay

Paljud inimesed on tükk aega kahtlustanud, et liha- ja piimatööstused näevad kulisside taga enda positiivse kuvandi loomise nimel vaeva. Uus raport pealkirjaga “The New Merchants of Doubt” kinnitab neid kahtlusi näidates, kui kaugele on tööstused oma huvide kaitseks ja kliimamuutusi käsitlevate õigusaktide vastu võitlemiseks läinud. Loomakasvatuseks on vaja väga palju maad, loomsed jäätmed tekitavad nö surnud tsoone, loomakasvatus põhjustab tohutuid metaani heitkoguseid. Liha- ja piimatoodete mõju kohta käiv statistika on silmiavav.

Loomuse juhatuse liige ja Taimsete Valikute programmijuht Anu Tensing leidis, et tehtud on väga tänuväärne uuring.

“Liha- ja piimatööstus on selgelt julm loomadele, ent kogu tööstuse mõju keskkonnale tihtipeale ei tajuta. Tarbijatel on vaja teada, kuidas neid teadlikult mõjutatakse, miks seda tehakse ja kes selle taga on,” lisas Tensing.

Raportis toodi välja järgmised punktid:

  • Liha- ja piimatoodete reklaamikampaaniad sihitakse Z-põlvkonnale (sündinud vahemikus 1996-2010). See osa ühiskonnast on tavaliselt kliimamuutustest ja oma toiduvalikute mõjust sellele teadlik. Kampaaniate kese on seetõttu olnud liha- ja piimatoodete reklaamimisel jätkusuutlike ja tervislike toodetena hoolimata sellest, et nende tarbimise hulk ületab WHO (World Health Organization) soovitusi.
  • Selle asemel, et kulutada raha taimekasvatusele või teistele kliimamuutusi leevendavatele lahendustele üleminekuks, on tööstused keskendunud hoopis söödalisanditele ja biogaasile. Uurimine näitas, et tööstused ei investeeri sinnagi oma  raha, vaid on taotlenud riigipoolseid toetusi, mis tulevad aga maksumaksja taskust.
  • Valeinfo levitamiseks kasutataks aktiivselt ka sotsiaalmeediat. Raportis jõuti järeldusele, et strateegiline valeinfo levitamine kasvas plahvatuslikult ajal, mil Itaalias arutati laboriliha ning vegan- ja taimsetele toodetele märgistamispiirangute kehtestamist. Valeinfo levik kasvas hüppeliselt täpselt võtmehetkedel, näiteks siis, kui Itaalia valitsusel oli keelu suhtes kõhklusi.
  • Liha- ja piimatööstus on vastu direktiividele, mille eesmärk on vähendada saasteainete, peamiselt metaani, heitkoguseid.
  • Liha- ja piimahiiglaste mõjuvõim on tohutu. Raportis näitavad 22 ettevõtte lobitöö analüüs, kui palju raha kulutavad tööstused raha lobile ja poliitilistele annetustele. Samuti kohtuvad nad tihti seaduseloojatega. Euroopa Piimaliidu sisedokumendid näitavad kasutatud strateegiaid, mille eesmärk on kindlustada, et rohepoliitikast jäetaks välja metaaniheitme vähendamise eesmärgid.
  • Avastati, et pea pooled ettevõtted liialdavad sellega, kuidas kasutavad looduskeskkonda hoidvat “uuenduslikku põllumajandust”. Tavaliselt on tegu väikesemahuliste projektidega, mis on tarbija jaoks vaid rohepesu.