Me oleme oma väikeses toimetuses hoidnud au sees kraanivee joomist. Kõige sagedamini lähebki käiku otse kraanist lastud vesi, mis ei ole külmikus seisnud või maitsestatud. Aga mõnikord tahaks juua midagi, mis on kergelt magus või hapukas. Tetrapakis müüdav mahl ei ole kindlasti see, mille järgi töisel päeval isutab.

Sel juhul on kõige lihtsam valada vesi morsikannu, võtta sügavkülmast peotäis marju, lasta neil sulada ja purustada marjad. Veele lisatud marjad annavad kerge maitse, mida pole tarvis suhkruga magusamaks teha.

Maitsestatud vesi

Kui on võtta värskeid marju, siis loomulikult eelistame neid. Vett võib maitsestada ka kodumaise kurgiga.

Sidrun on toodud reeglina kaugelt ja seda on pritsitud taimekaitsevahenditega – seetõttu ei soovita ma sidrunikoort joogi sisse panna. Kui aga tahate just sidruni maitsega vett, siis lihtsalt pigistage sidrunist veidi mahla kraanivee sisse. Enne sidruni lahti lõikamist tuleb seda kindlasti pesta.

Soovitame lugeda ka Aet Trisbergi artiklit astelpajumahla tegemisest.

Miks eelistada kraanivett?

"Tegelikult ei ole pudelivesi kulukas vaid vee tarbijale. Sellel on hind kogu maailmale. Pudelivee kõige suurem keskkonnakulu on selle tootmisele ja transpordile kuluv energia ja ressursid. The Pacific Institute Californias hindab, et pudelivesi on kraaniveest kuni 2000 korda energiamahukam. Veepudelite toomisele (plast) kulub aastas ligi 2 miljardit liitrit naftat (see on umbes miljoni auto aastane kütusetarve) ja ligi kolm korda rohkem vett kui see pudel ise mahutab. Reostuse tõttu ei ole see vesi enam kasutatav.

Pudelivee tootmist võib võrrelda jäämäega. Pudelivee kui toote all peame silmas nii vett ennast kui ka pudelit, millesse vesi pakendatud on. Antud juhul on selleks  plastpudel. See osa, mida tarbija näeb on kõigest väikene osa sellest, mis tegelikult selle toote valmistamisele kulub. Vee pinnal näeme me seda osa, mille me tarbijana poest osatame. See osa tootele kulunud materjalist mida me ei näe on üle kolme korra suurem kui saadud produkt – piltlikult öeldes on see jäämäe see osa, mis on vee all. Sellele lisandub veel ka vee transpordile kuluv energia, mida antud võrdluses kajastatud ei ole.

Selles kontseptsioonis on veel ka kolmas komponent. Kogu maailmas taaskasutatakse maksimaalselt 30% veepudelitest. See 70%, mida ei saadeta ümbertöötlemisse ladestatakse prügimägedel. Halvemal juhul satub see aga loodusesse ning ookeanitesse, kus siis loodus sellest, temale võõrast ainest, isemoodi lahti hakkab saama. Plast ei biolagune, ta laguneb lihtsalt väiksemateks tükkideks. Võib ütelda, et iga tükk plast, mis kunagi Maal valmistatud on, on ikka veel kuskil olemas. Pisikeste osakestena satub plast kas veekogudesse, pinnasesse või loomade seedeelundkonda ning seeläbi lõpuks ka meie toidulauale," kirjutas Triin Heinsoo 2014. aastal Bioneeris.

Vesi

Sarnased artiklid