Krevette püütakse enamasti vaestes arengumaades, kust neid veetakse rikastesse riikidesse. Paraku on krevetipüük seotud suurte keskkonnamõjude ja probleemidega.

Kuigi krevette on rannikualadel püütud juba ammustest aegadest, ei sarnane tänapäevane krevetipüük enam varasemale. Tänapäeval on krevettide püük ja müük miljardeid sisse toov äri, kus tulu saadakse vägagi raiskaval moel.

Enim püüab krevette Hiina, temale järgnevad India, Tai ja Indoneesia. Jaapanlased on suurimad krevetitarbijad.

Aastas püütakse krevette kokku üle nelja miljoni tonni, mõjutades seeläbi tohutult merekeskkonda. Krevetipüük toimub ¾ juhtudest põhimõttel, et suured võrgud veetakse paatidega üle jõesuudmete ja lahtede kogudes kokku kõik, mis ette jääb. Krevetipüük looduslikus veekogus annab sarnase tulemuse nagu lageraie metsas.

Enamik krevette keedetakse ja külmutatakse otse püügilaevadel, kuid osa müüakse ka värskena.

Kas teadsite? 10 kilogrammi krevettide saamiseks hukkub 100 kilogrammi veeorganisme, kelle hulgast võib leida ka kilpkonni ja kalu. Kolmandik minema visatud saagist läheb krevetipüügi arvele.

 

Levinud arvamuse kohaselt on looduslike püügialade säästmise mõttes parem eelistada krevetikasvanduste tooteid, ent tohutu keskkonnamõjuga on seegi valik.  Kindlasti tuleb sellist soovitust pidada eksitavaks.

Kolmveerand krevetikavandustest asuvad Aasias, peamiselt Hiinas, Tais ja Filipiinidel.

Kasvandustes ehitatakse veeorganismide tarbeks tiike, mis hakkavad pinnast mõjutama, vähendades selle kvaliteeti. Tiikidest imbub mulda ka erinevaid, ka mitte looduslikku päritolu kemikaale, mõned neist on päris mürgised. Selline maa muutub hilisema põlluharimise jaoks kõlbmatuks. Suur osa krevetiistanduste jäätmetest saadetakse otse ookeani.

Krevetiistandustes antakse krevettidele lisaks toidule ka erinevaid lisaaineid (nt antibiootikume), et säästa neid haigustest. Istandused on täis loomade väljaheiteid. Iga istandustes kasvanud krevetikilo vajab 2-4 kilogrammi kalavalku, mida saadakse loodusest kinni püütud kaladelt.

Kas teadsite? Keskmine krevetifarm pakub tööd 60-70 inimesele, aga võib traditsioonilise põllumajanduse ja kalapüügi tõrjumisega jätta tööta koguni 50 tuhat inimest.

 
Kui 1000 inimest üle maailma loobuksid krevettide söömisest, jääks alles 5,4 tonni mereorganisme.

Et krevetid jõuaksid lääneriikide tarbija toidulauale, on kulutatud väga palju transpordikilomeetreid.

Veerand maailma manglipuude metsadest on hävitatud viimaste aastakümnete jooksul ja seda suuresti tänu krevetikasvandustele. Manglipuud kuuluvad mangroovide ehk hingamisjuurtega igihaljaste puudega estuaaride või mereranniku piirkonna metsade alla. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele.
 

Kust leida rohkem infot krevettide keskkonnamõju kohta?

 


 

Kasutatud kirjandus:

Food & Water Watch http://www.foodandwaterwatch.org/fish/fish-farming/shrimp

M. Norton „365 moodust maailma muuta“ Tartu Ülikooli Kirjastus 2007, lk 49

Mangrove Action Project http://mangroveactionproject.org/issues/shrimp-farming/shrimp-farming

Sentinel http://www.earthsummitwatch.org/shrimp/

Toidutare „Krevett“ http://www.toidutare.ee/termin.php?id=256

Wikipedia „Shrimp“ http://en.wikipedia.org/wiki/Shrimp

Vikipeedia „Estuaar“ http://et.wikipedia.org/wiki/Estuaar

Vikipeedia „Krevett“ http://et.wikipedia.org/wiki/Krevett

Vikipeedia „Mangroov“ http://et.wikipedia.org/wiki/Mangroov

Worldwatch „Shrimp“ http://www.worldwatch.org/node/1500