Euroopa Keskkonnaamet (EEA) ja Euroopa Komisjon võtsid hiljuti kasutusele uue teenuse – Euroopa õhukvaliteedi indeksi, mis võimaldab kasutajatel kontrollida õhukvaliteeti Euroopa linnades ja piirkondades. Koos indeksiga ilmusid uued riikide teabelehed, kus on ajakohane EEA liikmesriikide õhukvaliteedi teave. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti välisõhu kvaliteet endiselt hea.

EEA ja Euroopa Komisjoni uus veebiteenus Euroopa õhukvaliteedi indeks pakub õhukvaliteedi teavet, mis pärineb enam kui 2000-st õhukvaliteedi seirejaamast kogu Euroopas. Indeks koosneb interaktiivsest kaardist, millel kohalik õhukvaliteet on esitatud jaama tasemel, inimtervist ja keskkonda kahjustava viie peamise saasteaine järgi: eriti peened osakesed ja peenosakesed (PM2,5 ja PM10), troposfääriosoon (O3), lämmastikdioksiid (NO2) ja vääveldioksiid (SO2).

EEA on avaldanud ka ajakohased riikide teabelehed, kus on 2017. aasta kokkuvõte õhusaaste ja selle mõju kohta EEA liikmesriikides. Teabelehtedes on üksikasjalikum riigi tasandi teave õhusaasteainete heite ja õhukvaliteedi kohta, need täiendavad EEA aruannet „Õhukvaliteet Euroopas – 2017. aasta aruanne“.

EEA uusim õhukvaliteedi aastaaruanne viitab, et enamik Euroopa linnade elanikke puutub endiselt kokku õhusaaste tasemega, mida Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) peab ohtlikuks. Kõige kahjulikum saasteaine,  eriti peened osakesed (PM2,5), põhjustas 2014. aastal hinnanguliselt 400 000 eurooplase enneaegse surma. Aruande kohaselt tekitab õhusaaste ka olulist majandusmõju, suurendades meditsiinikulutusi, vähendades töötajate tootlikkust ning kahjustades mulda, põllumajanduskultuure, metsi, järvi ja jõgesid. Suurimad õhusaasteainete tekitajad Euroopas on maanteetransport, põllumajandus, elektrijaamad, tööstus ja kodumajapidamised.

Tuginedes õhukvaliteedi seiretulemustele on Eesti välisõhu kvaliteet eelpool nimetatud saasteinete osas jätkuvalt hea. Peamiseks linnaõhu probleemiks võib pidada peeneid osakesi, mille negatiivne mõju inimtervisele on kogu maailmas viimastel aastatel järjest rohkem tähelepanu all. Peente osakeste allikateks on kütmine, sh ahjuküte ja keskküttekatlamajad, maanteetransport ning erinevad tööstusettevõtted. Eesti riikliku keskkonnaseire 2016. aasta andmete alusel on keskmine peente osakeste sisaldus enamikes Eesti linnaõhu seirejaamades eelmise aastaga võrreldes langenud, samuti on langenud ööpäevakeskmised maksimumid ning piirväärtuse ületamiste arv.

Välisõhu kvaliteedi seire on üks osa riiklikust keskkonnaseirest, mida tellib Keskkonnaagentuur ning teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Eestis on kokku üheksa riiklikku välisõhu seirejaama (kuus linnaõhu ja kolm taustaala seirejaama). Lisaks riiklikule seirele viivad välisõhu kvaliteedi seiret läbi ka mitmed ettevõtted, kelle andmeid on võimalik samuti Eesti välisõhu kvaliteedi rakenduses jälgida.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta