Seekord räägib Bioneer vee, valguse ja õhuga seotud eksiarvamustest.

Valguse ja hääle kiirused on alati sarnased.

Helikiirus sõltub õhu temperatuurist. Näiteks -20ºC temperatuuriga on helikiiruse 319m/s. 0ºC juures liigub heli juba 332m/s. +20ºC paneb heli liikuma kiirusega 343m/s. Vees liigub heli umbes neli korda kiiremini kui õhus, seega 1360m/s. Valguskiiruse standardväärtus 300 000km/s kehtib vaakumis. Maa atmosfääris liigub valgus aeglasemalt ja vees pidurdub see umbes 230 000 kilomeetrile sekundis.

Välgust tabatu sureb.

Ajakirjandus tavatseb rääkida ja kirjutada inimestest, kes on saanud välgutabamuse ja ellu jäänud. Sündmust võetakse suure imena. Tegelikult sureb vaid 35-40% kõikidest inimestest keda välk tabab. Saksamaal saab näiteks välgu tõttu aastas surma 3-7 inimest. Paljudel välgutabamuse üleelanutel on siiski rasked südame, aju, silmade või kõrvade kahjustused. Vanad tarkused „Tammest hoia eemale, saarele sa lähene“, ei paku mingit kaitset. Mida kõrgem on puu, seda kergemini välk seda tabab.

Vesi keeb 100ºC juures.

Vesi keeb 100ºC juures vaid siis, kui õhurõhk on täpselt 1bar. Mägedes, kus õhurõhk on madalam, võib vesi hakata keema juba 90ºC juures. Samas merepinnast madalamates paikades vajab vesi keemiseks kuumemat temperatuuri, et keema hakata. Laborites on võimalik luua ka selliseid rõhutingimusi, et vesi keeb 0ºC juures. Kuigi arvatakse vastupidist, võib ka mägedes mune keeta, see võtab lihtsalt kauem aega.

Kuum vesi külmub aeglasemalt kui külm.

See külmub isegi kiiremini, aga miks see nii on pole teadlastele veel päris üheselt selge. Kõige levinum selgitus ütleb, et põhjus on aurumises. Esiteks hõljuvad kuumas vees molekulid kõrgeima energiaga. Teiseks aurustub osa vett, nii et väiksem hulk vett peab külmuma. Aga ka juhul kui katta anum kaanega ja vältida aurustumist külmub kuum vesi kiiremini.

Veed külmuvad alati ülevalt alates.

Väga kiire vooluga vete puhul tekib tihti hoopis põhjajää. Et vee ülemine osa on pidevas liikumises ja ei saa nii lihtsalt külmuda, siis tekib põhjas, kus vool on nõrgem, maapinna ebatasasusele jää.  Väga madalatel temperatuuridel võib ka rahuliku vooluga jõgedel tekkida põhjajää.

Õhk ei kaalu midagi.

Õhk kaalub keskmiselt 1,2kg/m3. Need 1,2kg koosnevad 75% ulatuses lämmastiku molekulidest ja 23% ulatuses hapnikumolekulidest. Maapinna lähedal on õhurõhk kõrgem kui suurtes kõrgustes. Ka külm õhk on tihedam ja kaalub enam kui soe. Õhu kaalu olemasolu tunnetame väga hästi, kui tuul näkku puhub.

Ülerahvastatud ruumides on halb õhk, hapnik tarvitatakse ära.

Kui palju inimesi on samas ruumis ja õhk nn „paksuks“ muutub, ei ole põhjus väheses hapnikus. Kui hapnikutase näiteks 23% langeb, siis inimesed seda ei märka. Küll aga pannakse tähele olukorda kui CO2 sisaldus õhus on kõigest 0,04% kõrgem.

Lennukid kukuvad õhuaukudesse.

Õhus pole auke. Ka troposfääris ei hõlju vaakumipilved. Kui lennuk äkitselt kukub, siis on tegemist kas tuule või termikaga. Et lennuk satub mõnikord suurtesse atmosfäärilistesse turbulentsidesse, siis võib lendur pidurdada ja lennuk hakkab rappuma.
_________________________________________
Allikad:
* „1000 eksiarvamust“ Chr. Pöppelmann, 2006, kirjastus „Egmont“, lk-d 111-113.
*http://ilmatsalu.edu.ee/~aix/fyysika2/index.php?option=com_content&task=view&id=18&Itemid=4

Sarnased artiklid