Praegu - dieedipidamise kuldajastul - on kõik naisteajakirjad täis artikleid imedieetidest, mis lubavad süüa vaid taimseid õlisid, kinnitavad, et küllastunud rasvhapped on lausa ohtlikud, ning garanteerivad imepäraseid salenemisi dieetidega, milles lipiidide hulk nullilähedane.

Suures kõhnumistuhinas unustatakse aga ära, et rasv on kasulik ning kehale äärmiselt vajalik ja et rasv ise ei tee inimesi paksuks, süüdi on ikka liigsöömine. Üks terve täiskasvanud inimene peab sööma 25-30% toidurasvu päevas (ehk 2000 kalori juures umbes 70g),  seejuures ka küllastunud rasvhappeid. Liigvähesel tarbimisel tekib energiadefitsiit, mis omakorda võib kaasa tuua südame– ning maksahaigused, neuroloogilised vaevused, mured nahaga ning uskuge või mitte: ka rasvumise!  Samuti aeglustavad rasvad mao tühjenemist, tekitades nii pikemaks ajaks täiskõhutunde, mis omakorda tähendab, et ei teki vajadust iga hetk külmakapi juurde näksima tormata.

Palju reklaamitakse ka rasvaasendajaid, kinnitades, et nende kalorsus on väga tagasihoidlik, maitse aga nagu "päris". Kuid mainimata jäetakse, et asendajad lagunevad kõrgetel temperatuuridel (ei sobi seega küpsetamiseks), takistavad organismis teiste oluliste ühendite imendumist (nagu näit E-vitamiin) ning pikaajaline kasutamine muudab soolestiku mikrofloorat, põhjustades ränki seedehäireid.

Kuna rasvaasendajad läbivad organismi liiga kiiresti ning lõhustumata, pole neil ka ühtegi organismile kasulikku omadust nagu rasval.

• Rasv kaitseb keha mahajahtumise eest, mis on meie laiuskraadidel vahel eriti oluline. Vastsündinutel, kellel termoregulatsioon pole veel täielikult välja arenenud, aitab soojust hoida pruunrasvkude, mis eraldab intensiivselt soojust. Pruun on ta seepärast, et sisaldab väga suures koguses rauarikkaid mitokondreid, raku energiamajanduses kõige olulisemat rolli täitvaid organelle. (Ühe huvitava märkusena olgu tähendatud, et teadlased on avastanud valgu, mis soodustab rasvu põletava pruuni rasvkoe teket  ning seda üritatakse tulevikus kasutada rasvumise probleemi lahendamisel).


• Rasv tekitab kaitsva kihi ümber siseorganite, pikaajalise rasvade mittesöömisega see kaitsev kiht aga kaob. Eriti oluline on rasvkude neerudele, sest see hoiab neerud kindlalt õiges asendis paigal.


• Ka inimese võime erutuda väheneb, kui rasvade tarbimist liialt piirata. Nimelt toimivad lipiidid kui elektriisolatsioon müeliinnärvikiudude ümber ning rasvade puudumisel ei liigu ka närviimpulsid enam nii efektiivselt ja kiirelt kui varem.


• Toidurasv on oluline sapiväljutaja. Kui süüa liialt rasvavaeseid toite, sapi eritumine aeglustub, soodustades omakorda sapisoolade ladestumist ning  sapikivide teket.


• Rasvad on ka head lahustid, eriti oluline on nende roll organismi varustamisel rasvlahustuvate vitamiinidega (A, D, E). Rasvavaese dieedi korral tekibki oht, et organism ei saa neid vitamiine piisavalt.

Rasvad jagunevad omakorda polüküllastamata rasvhapeteks, monoküllastamata rasvhapeteks ning küllastunud rasvhapeteks. Kõik toidurasvad on nende kolme rasvhappe segud; küllastamata rasvhappeid omastab organism aga kergemini, kuna nad on suure keemilise aktiivsusega.

Rusikareegel ütleb, et laual olgu esindatud kõik rasvad ühe kolmandikuga. Näiteks on taimsetes õlides rohkem mono- ja polüküllastamata rasvhappeid, küllastatud rasvhappeid sisaldavad põhiliselt aga liha-, piima- ning paljud pagaritooted. Küllastunud rasvhappeid sisaldavad ka mõned taimsed toiduained nagu näiteks kookospähkel ning osad taimsed õlid. Enamjaolt on õlide puhul tegemist siiski monoküllastamata rasvhapetega (oliiviõlid, erinevad pähkliõlid).

Polüküllastamata rasvhappeid saab inimorganism vaid toiduga, keha neid ise sünteesida ei suuda, sestap kutsutakse neid ka asendamatuteks rasvhapeteks. Sellisteks rasvhapeteks on näiteks omega-3 ja omega–6, mis tagavad hea immuunsüsteemi ning pärsivad põletike teket. Kõige rikkalikumalt on omega rasvhappeid päevalille-, maisi-, sojaoa- ning linaseemneõlides ja rasvarikastes kalades.

Peale selle, et rasvad mängivad olulist rolli toitumises, on need ka väga heade raviomadustega ning sobivad seetõttu erinevate haiguste raviks ning ennetamiseks. Loodusmeditsiinis kasutatakse palju eeterlikke õlisid, kuid head abi saab ka kodus valmistatud õlitõmmistest, mis annavad leevendust näiteks köha või bronhiidi korral.

Erinevate haiguste puhul tuleks kasutada erinevad õlisid: näiteks ravitakse päevalilleõliga nahahaigusi ning tehakse erinevaid kompresse, pähkliõli aitab aga ülihappelisuse ning erinevate põletike vastu, võililleõli on kasulik maksale. 

Samuti on õlid (ehk taimsed küllastamata rasvhapped) väga olulisel kohal kosmeetikatööstuses, sest aktiveerivad naha enda oskuse puhastada ummistunud poore, taandada punetust ning vabaneda jääkainetest. Samuti aitavad õlitõmmised nahal uueneda, tasakaalustavad rasu- ja niiskussisaldust ning  kaitsevad tõhusalt muutlike ilmastikumõjude eest. 

Kuigi igas asjas tuleks hoida mõõdukat joont (nii söömises kui pealemäärimises), tasuks siiski rohkem uskuda kogenud esiemade juttu, kui nad ütlevad, et toidu väärtust hinnatakse ikka rasvasuse järgi. Ja tõsi ta on, sest just rasvad on need, mis annavad toidule hea maitse, lõhna, suussulava pehmuse ning hoiavad meie tervise korras.

Piret Sammel, Femme
Pilt: fourstateshomepage.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta