Seekord räägib Bioneer loomadega seotud eksiarvamustest.

1) Hobusekarja juhib täkk.

Hobusekarja juhiks on alati mära. Täkk vastutab karjaliikmete kaitsmise ja järglaste produtseerimise eest. Karja organiseerimine on ikka naiste asi.

2) Kassid armastavad piima.

Enamiku kassidega on teistsugused lood. Tegelikult ei ole piim neile kasulik ka, sest kassidel puudub ensüüm piima seedimiseks. Piim tekitab nurrujatele kõhulahtisust. Koore peale on kiisud seevastu maiad ja nad võivad seda ka süüa.

3) Hundid uluvad kuu poole.

Hundid sirutavad oma pead väga maaliliselt ulgudes taeva poole, kuid kuuga pole sellel toimingul midagi ühist. Huntide ulgumise eesmärk on kindlustada oma territoorium sissetungijate vastu ja koguda oma kari pärast jahti taas kokku. Ettekujutus hundikarjast, kes alati koos jahti peab ja karjana abitu ohvri kallale sööstab ei pea paika. Vaid talvel, kui väikseid saakloomi on vähe, kogunevad hundid gruppidesse, et saaks suuremaid loomi rünnata. Inimeste suhtes on hundid väga arad. Aplaid hunte esineb üsna harva. Tegelikult sööb hunt keskmiselt 2kg päevas. Kui loom on olnud kaua näljane, siis võib ta ka 10kg liha ära süüa.

4) Jõehobud elavad Niiluse ääres.

Kunagi see tõesti oli nii. 200 aastat tagasi nad hävitati. Loomulikult ei ole need loomad ka mingid hobused. Tegelikult on nad hoopis sigade sugulased. Seetõttu kutsuvad egiptlased loomi hoopis jõesigadeks. Jõehobud üldiselt ei uju, vaid käivad kuni 5 minutit jõe põhjas jalutamas. Pinnale ilmudes võivad nad väikesi paate ümber ajada. Ülejäänu eest hoolitsevad juba krokodillid.

5) Lakk on vaid isastel lõvidel.

Lakk võib kasvada ka vanadel viljastumisvõimetutel emastel lõvidel. Seevastu ei ole mitte igal isasel õiget lakka. Ilma selleta ei ole neil daamide juures erilist lööki. Emalõvidele meeldivad nimelt võimalikult puhvis ja tumedad lakad. Lisaks sellele on emased karja bossid. Nemad otsustavad nii jahikoha kui ka -aja üle. Isased osalevad vaid erandjuhtudel. Küll aga võivad nad esimestena süüa.

6) Pantrid on musta värvi kiskjad.

Must panter ei ole omaette kiskja liik. Nad on musta karvaga leopardid. Kui valgus õige nurga alt juhtub langema, siis on harjumuspärane leopardimuster ka tumedatel loomadel märgatav. Must värv pärandatakse edasi retsessiivse geeniga, nii et mustad ja laigulised leopardid võivad sündida samades pesakondades. Küll aga ei ole musti leoparde leitud igalt poolt, vaid ainult suurematest kõrgustest ja vihmametsadest.

7) Kassid kardavad vett.

Enamik kaslasi võtab pikki vanne. Kui kaslastel on võimalus, siis jahivad nad ka kalu ja teisi vee-elanikke. Head ujujad on eelkõige tiigrid. Nad ületavad isegi 100m laiuseid jõgesid, endal suur saak hammaste vahel. Enamik kodukasse on tõepoolest veekartlikud. Nemad nimelt pärinevad ookerkassist, kes elas väga kuivadel savannialadel.

8) Ahvid otsivad üksteiselt täisid ja kirpe

Kui ahvid üksteise karvades sobravad, siis teevad nad seda pigem poolehoiu võitmiseks. Karvahoolduse eesmärk on kontakteerumine. Enamasti eemaldatakse nahakestendusi ja mustust. Mõnikord leitakse ehk tõesti ka parasiite, aga viimased ei ole enamuses. Uurijad on leidnud otseseid seoseid karja sotsiaalse struktuuri ja selle vahel, kes kui palju karva hooldab.

9) Mutid on pimedad.

Muttidel on tõepoolest äärmiselt halb nägemine. Seda ei tohiks siiski nimetada puudeks, sest pimedates käikudes piisab sellest nägemisest täielikult. Oma pisikeste silmakestega suudavad mutid eristada heledat ja tumedat. Seega nad teavad, millal nad on jõudnud maa peale. Maa all liikudes kasutavad nad nina ja kompekarvade abi.

10) Laiskloomad on kõige laisemad loomad.

Laiskloomad on tõepoolest üsna laisad. Nad üritavad elus püsida sel moel, et kulutavad minimaalselt energiat. Nad peaaegu ei liiguta ennast ja nende ainevahetus on üliaeglane. Laiskloomade kehatemperatuur on maksimaalselt 33 kraadi. Tegelikult magavad koaalad ajaliselt rohkem (umbes 20 tundi) ja ka isastel lõvidel on selliseid puhkeperioode. Mõlemad eelpoolnimetatutest on ärkvelolekus üpris aktiivsed. Roomajad ja putukad võivad langeda koguni talvetardumusse. Seega on kõige laisema tiitlit raske kellelegi anda.

______________________

Kasutatud materjalid: „1000 eksiarvamust“ Chr. Pöppelmann, 2006, kirjastus „Egmont“

Pilt: i.pbase.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta