Eestimaa Loomakaitse Liidu väga ammune mure vigastatud ja hättasattunud metsloomade ja -lindude pärast viis selleni, et nad otsustasid Keskkonnaameti kohtusse kaevata.

Nimelt tuli amet sügise hakul välja juhistega, kus ütles selgelt, et mitte kaitse mittekuuluvaid liike enam ei aidata ja nad jäetakse vigastatuna lihtsalt surema, kuni loodus teeb oma töö. Paraku on see suures vastuolus looma- ja looduskaitseseadusega, mis kohustab aitama kõiki loomi ja linde, sh. ka võõrliike. Abitus seisundis loomade ja lindude puhul ei tee seadused vahet kaitsealustel ja mitte kaitsealustel liikidel.

Mitte ühtegi isendit piinlema jätta ei tohi 

Paraku otsustas Keskkonnaamet keerata abivajajatele selja ning anda välja juhised, mis neid seadusi rangelt rikuvad. Eesti Loomakaitse Selts sai riigi infotelefonilt 1247 teada, et neil on keelatud abivajajaid aidata ning vigastatud isendid jäetakse abita. Selle peale esitasid nad Keskkonnaametile vastava päringu ning tuli vastus, et neile teadetele ei reageerita.

Taoliste otsustega süda leppida ei lubanud ja nii tegi Eesti Loomakaitse Selts halduskohtule kaebuse tegime. Eile said nad rõõmustava vastuse, et kohus on võtnud loomakaitse liidu kaebuse menetlusse.

Veelgi enam - halduskohus otsustas kohaldada kohtu algatusel esialgset õiguskaitset ning keelata Keskkonnaametil juhinduda looma abitut olukorda puudutavate sündmuste lahendamisel ametisisestest suunistest, mille kohaselt jäetakse kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
Keskkonnaamet ei saa täita seadust üksnes valikuliselt. Seaduse täitmine Keskkonnaameti poolt väljendatud viisil tähendab selle rikkumist olulises osas. 

Juhul, kui Keskkonnaamet soovib vabaneda talle seadusega pandud kohustusest hoolitsed kaitse alla võtmata metsloomade eest, tuleb tal kasutades selleks ettenähtud korda saavutada hetkel kehtiva seaduse muutmine.
Ütleme nii, et see on suur pretsedent ja müts maha kohtunik Daimar Liivi ees, kes mõistis seaduste järgimise vajalikkust ja kel on ilmselt ka piisavalt empaatiavõimet kaitsetute loomade ja lindude suhtes. Selline ei ole just iga kohtunik.
Liivi otsuses on märgitud, et aruteludesse tuleb kaasata ka kliimaminister.

Õiguskaitse kehtib lõpplahenduse jõustumiseni. Kohus teemaga ilmselt venitada ei plaani, sest seatud tähtajad on juba detsembris. NB! Seega telefonilt 1247 ei tohiks keegi enam vastuseks saada, et nad ei reageeri ja jätke loom või lind sinna, kus ta on.

Kindlasti andke Eesti Loomakaitse Seltsile teada, kui Keskkonnaameti infotelefon endiselt jätkab vanade soovitustega ja Keskkonnaamet vigastatud loomi ning linde ei aita. Loomulikult peab abi saabuma ka mõistliku aja jooksul, mitte mitme päeva möödudes. Sellega pandaks toime juba teadlik loomapiinamine.

Eesti loomakaitse selts on valmis Keskkonnaametiga läbirääkimisteks, kuid abivajajate piinade arvel me kompromisse ei tee. Vaatame, kuidas protsess läheb ning loodame, et see pisike halduskohtu samm võib olla väga suur samm loomade parema kohtlemise suunas.

Ühiskond peab muutuma nõrgemate ja abivajajate suhtes empaatilisemaks ning alustada tuleb riigiametitest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta