Keskkonnaamet ja Soome Kiirguskeskus (STUK) hakkasid käesoleva aasta algusest alates reaalajas jälgima mõlema riigi kiirgusolukorda.

Eesti ja Soome kiirgusseirevõrkude omavahelise andmevahetuse uus korraldus lepiti kokku möödunud aasta juulis ning tehnilised tööd on nüüd tehtud ja andmed liiguvad mõlema riigi vahel automaatselt. Eesti ja Soome kiirgusohutuse eest vastutatavad ametid saavad nüüd ka kohese hoiatuse, kui naaberriigi kiirgusolukorras avastatakse midagi ebatavalist.

"Kui mõõtmistulemused näitavad, et on juhtunud midagi ebatavalist, võimaldaks uus süsteem olukorra uurimisega kiiresti alustada mõlemal pool Soome lahte," ütles STUK-i juhtiv ekspert Aapo Tanskanen.

Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Teet Koitjärv täpsustas, et Soome ja Eesti ametiasutuste vahel on info ka seni liikunud. "Uus süsteem tagab aga, et teave liigub usaldusväärselt ja ilma viivitusteta ööpäevaringselt. Nii oleme valmis kiiremini reageerima vastavalt muutuvale olukorrale. Kui kiirgustase Eestis või mõnes lähiriigis peaks muutuma, annab Keskkonnaamet sellest teada," selgitas Koitjärv.

Euroopa kiirgusseireandmed on kättesaadavad ka Euroopa Liidu EURDEP süsteemist (European Radiological Data Exchange Platform). Samas ei ole selle võrgu puhul tegu häiresüsteemiga ning võrk ei tööta reaalajas.

Nii Soomes kui Eestis on üleriigilised kiirgusseirevõrgud. Kiirgusseiret tehakse Soomes 255 ja Eestis 15 kohas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta